JUHTKIRI Suurtehast ei tule, milline on järgmine plaan?

Põlevkiviõli eelrafineerimine ei osutunud tasuvusanalüüsi põhjal majanduslikult otstarbekaks, kuna selle väärtus võrdluses teiste kütustega on sel aastal tõusnud.

FOTO: Erakogu

Sel nädalal tegid Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp teatavaks, et nad ei lähe edasi põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamise plaaniga. 

Et rafineerimata põlevkiviõli on läinud võrdluses muude kütustega varasemast rohkem hinda, siis ei ole tehase rajamiseks vajalikku 650 miljonit eurot võimalik tagasi teenida. Matemaatika otsustab. 

Selline uudis võib olla kergenduseks valitsusele, sest nõnda vabanes ligikaudu 200 miljonit eurot, mida põlevkivitootjad riigilt selle tehase rajamise toetuseks soovisid saada. Et praegune valitsusliit on koalitsioonileppes eelrafineerimistehase rajamist soosinud ja valitsus ka osaluse soetamist juba arutanud, siis oleks järgmise sammuna ilmselt tulnud ka raha eraldamise otsus. Tasuvusuuringu järeldused vabastavad selle raha millegi muu jaoks. 

Rõõmu on kostnud ka roheaktivistide seast ja osa neist on sotsiaalmeedias isegi järeldanud, et seetõttu hakatakse ka põlevkivi vähem kasutama. Tegelikult jätkub põlevkivist õli tegemine endises mahus ja kasvab Eesti Energia uue õlitehasega veelgi.

See, mis nüüd ära jääb või lükkub ebamäärasesse tulevikku, on samast õlist väärtuslikuma ja puhtama kütuse komponentide tootmine. Ära jääb moodsa suurtehase rajamine, mis andnuks ehituse ajal kõrge palgaga tööd Ida-Virumaa inimestele. Eestil jääb aastas saamata 250 miljonit eurot eksporditulu. Küsitavaks muutub nüüd ka tulevikutehnoloogiaga vesinikutehase rajamine Ida-Virumaale, kuna selle toodangu suurtarbijat ei tule.

Eelrafineerimistehas on viimastel aastatel olnud nii paljude poliitikute kui majandustegelaste sõnul üks märksõnu, millega on seostatud Ida-Virumaa arengule uue hoo andmist. Kui see ettevõtmine on nüüdseks põrunud, siis millised on järgmised samaväärse mõjuga suured plaanid? 

Tagasi üles