Peeter Koppel: üleminek alternatiivenergiale on trend, mida ei saa enam peatada

Peeter Koppel, SEB privaatpanganduse strateeg Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Päikese- ja tuuleenergia on tänapäeval kõige kiiremini kasvavad energiaallikad. Nende osakaal kogu rikaste riikide klubi OECD 37 riigi elektritoodangust on kuue aastaga kahekordistunud, kuid nafta- ja söeküttel põhineva energia asendamiseks peab see veel omakorda kolmekordistuma.

Taastuvenergiasektorisse kuuluvaid noteeritud ettevõtteid ei tohiks kindlasti tähelepanuta jätta, sest fossiilsetest kütustest eemale liikumine on kujunemas pikaajaliseks kindlaks ja oluliseks trendiks.

2008. aasta finantskriis oli taastuvenergia kasutuselevõtuks tehtud investeeringutele selge tagasilöök. 2009. aastal katkes taastuvenergia heaks tehtavate investeeringute senine suhteliselt kiire kasv. Euroopas ja USAs langesid investeeringud maismaal toodetud tuuleenergiasse 40 protsenti. Hoolimata märkimisväärsest taastumisest 2010. aastaks, ei ületatud varem püstitatud rekordeid enne 2014. aastat.

Ehkki taastuvate energiaallikate osakaal on viimase kuue aasta jooksul kahekordistunud, peab see söeenergia asendamiseks veel kolmekordistuma.

Viimase 12 aasta jooksul on toimunud kiire tehnoloogiline areng. Praegu on olemas juurdepääs ka uudsetele lahendustele, mis võimaldaksid suisa sajaprotsendilist üleminekut taastuvale elektrienergiale.

Päikesepaneelidega toodetava ühe kilovatt-tunni elektrienergia tootmise kulu on langenud vähem kui kuuendikuni 2009. aasta tasemest. Maismaa tuuleparkide maksumus on poole võrra vähenenud.

Paljudel juhtudel võivad fossiilsetel kütustel põhinevate alternatiivide heitmekoguste hinnakujundus, tugimeetmed ja/või süsteemid anda taastuvenergiale veelgi suuremaid eeliseid. Toetused ja määrused võivad muidugi samuti mõjutada ülemineku kiirust.

Ehkki taastuvate energiaallikate osakaal on viimase kuue aasta jooksul kahekordistunud, peab see söeenergia asendamiseks veel kolmekordistuma.

Teine oluline erinevus 2009. aastaga võrreldes on see, et keskpangad on finantskriisi vältimiseks sekkunud kiiresti ja otsustavalt. Seekord pole finantssüsteem see, mis on katki. Krediidikriisi saab loodetavasti 2020. aastal vältida.

Tervishoiukriisi otsene mõju on loomulikult negatiivne ka taastuvenergia sektoris. Elektri hind on langenud madalama nõudluse ning maagaasi, kivisöe ja mitmes võtmepiirkonnas ka süsinikdioksiidi saastekvootide hinna languse tõttu.

Langev nafta hind avaldab negatiivset mõju ka investeeringutele taastuvenergiasse − mitte sellepärast, et naftat kasutatakse elektrienergia tootmiseks, vaid seetõttu, et see pidurdab paljude naftafirmade kavandatud hiiglaslikke investeeringuid taastuvenergiasse.

Ehkki päikese- ja tuuleenergia on nüüdseks saanud konkurentsivõimelisemaks, on tuuleenergia osakaal OECD elektritootmises ainult kaheksa protsenti, päikeseenergial 3,5 protsenti ja geotermilise energia osakaal vaid 0,5 protsenti. Kui lisada hüdroelektrienergia ja biokütused, on taastuvelektri turuosa kokku 29 protsenti.

Söel põhineva elektrienergia osakaal on vähenenud, kuid moodustas 2019. aastal siiski 22 protsenti kogutoodangust.

Ülejäänud söe- ja naftapõhise energia asendamiseks tuleb päikeseenergiast ja tuuleenergiast saadava elektritootmise määra praegusega võrreldes kolmekordistada, eeldades seejuures, et elektrienergia kogunõudlus ei muutu. Üleminek fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele juba toimub, kuid teha on veel palju ning stimuleerivad meetmed võivad seda protsessi veelgi kiirendada.

Aktsiainvestoritele pakub taastuvenergia sektor palju alternatiive. Suur osa taastuvenergia tootmisressursist kuulub suurtele energiatootjatele, kes muidu kasutavad massiivselt ka fossiilseid kütuseid. Samas on vähemalt 20 börsil noteeritud energiatootjat, kes keskenduvad vaid ja ainult taastuvatele energiaallikatele.

Investoritele, kes tahavad valdkonna pikaajalisest trendist tulevikus osa saada, on vastavate seadmete tarnijad ilmselt kõige huvitavam võimalus. Tuuleenergiatööstuses on käputäis suuri turbiinide tarnijaid: Vestas, Siemens Gamesa ja Xinjiang Goldwind. General Electric on küll samuti tuuleenergia vallas oluline tegija, kuid need tegevused moodustavad ainult kesised 16 protsenti kogu grupi tuludest. Loomulikult tegutseb valdkonnas ka väiksemaid tegijaid, kuid viimasel ajal paistavad just suured oma positsioone kindlustavat.

Päikeseenergiatööstuses domineerib tugevalt Hiina, kuid ükski üksikettevõte ei kontrolli rohkem kui viit-kuut protsenti turust. Viimase kümne aasta jooksul kasvu põhjustanud järsk hinnalangus on kahjuks tähendanud ka seda, et paljude tootjate kasum on kehvake. Üks märkimisväärne erand on Hiina ettevõte LONGi Green Energy, mis on ka valdkonna suuremaid turuosalisi.

Toimiv päikeseenergia tootmine vajab lisaks paneelidele ka transformaatoreid, mis muudavad paneelide abil kinni püütava energia kasutatavaks. Kõige edukamatel ettevõtetel pole mitte ainult head marginaalid, mida saab öelda ka paneelide tootjate kohta − need pakuvad ka head investeeringutasuvust, kuna vajavad palju vähem seotud kapitali. Tehnoloogia areng on selles valdkonnas olnud kiire ja tööstuse eri osaliste turuosad on viimase seitsme aasta jooksul märkimisväärselt muutunud.

Maailm on olulisel ristteel. Taastuvate energiaallikate kulutõhusus on tohutult paranenud. Ehkki taastuvate energiaallikate osakaal on viimase kuue aasta jooksul kahekordistunud, peab see söeenergia asendamiseks veel kolmekordistuma.

Kuna varem või hiljem peab see siiski juhtuma, usume, et seda arengut kiirendavad meetmed on lähiaastate majandust ja tööhõivet ning pikas perspektiivis kogu planeeti silmas pidades vägagi õigeaegsed. Kuna tegemist näib olevat kindla mastaapse ja pikaajalise trendiga, võiks investor teemasse sügavamalt sisse vaadata.