Viimase veerandsajandi jooksul on korraldatud hulganisti seminare ja konverentse, moodustatud kõikvõimalikke töörühmi, mis on tegelenud Ida-Virumaa tuleviku kujundamisega.
JUHTKIRI Poole miljardi küsimus
Ometigi on nüüd, kus põlevkivitööstus on kiiresti kokkutõmbunud, ikkagi olukord, kus selleks valmisolek veel puudub. Selles mõttes, et olukorras, kus lühikese aja jooksul on tuhanded töökohad kadunud, alles peetakse plaani, kuidas üleminekut väiksemate tagasilöökidega korraldada.
Nüüd on rahandusministeerium ja Ida-Viru omavalitsuste liit pöördunud elanike poole, et küsida ettepanekuid, mille peale oleks mõistlik kulutada ligikaudu pool miljardit eurot, mis niinimetatud õiglase ülemineku käigus on kavas selle piirkonna arenguks lähema kümne aasta jooksul kulutada.
Kahtlemata tasub maakonna tuleviku pärast muretsevatel aktiivsetel inimestel sellele üleskutsele reageerida ja oma mõtteid jagada. Võib-olla tasuks edaspidi elanike ette hindamiseks tuua ka mitte ainult üldised arengusuunad, vaid ka konkreetsemad plaanid. Küllap on enamik inimesi selle poolt, et maakonnas oleks rohkem eriilmelisi hea palgaga töökohti, head teed, õppimisvõmalused, interntiühendused, parem elukeskkond ja nii edasi. Küsimuste küsimus on, millisel moel selleni jõuda.
Kõige olulisem on aga see, et need ettevõtmised, mida lähiajal plaanitakse oleksid ise elujõulised ja suudaksid edaspidi ilma abi ja toetusteta maakonna elu rikastada.