Mihkel Nestor: töötuse oodatust aeglasem kasv annab majandusele lootust

SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor

FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Töötuse kasv on jäänud oodatust väiksemaks. Kindlasti on olnud abiks töötasuhüvitise meede, kuid veel tähtsam on see, et olukord majanduses pole pöördunud nii süngeks, kui oli põhjust arvata märtsis.

Koroonakriisi negatiivne mõju Eesti tööturule on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Vähemalt esialgu. Statistikaameti avaldatud tööjõu-uuringu andmed selle aasta II kvartali kohta näitavad, et töötuse määr piirdus perioodil aprillist juunini 7,1 protsendiga. Võrreldes 2019. aasta sama ajaga, kui töötus oli kõigest 5,1%, on olukord muidugi oluliselt halvem, kuid tuleb arvestada taustaga.

Viimane poolaasta on näidanud, et prognooside tegemine on väga raske ka täppisteaduste hulka loetavatel aladel, rääkimata siis majandusanalüütikute võimest viiruse edasist kulgu ja inimeste käitumist ennustada.

Märtsis, kui suur osa arenenud maailma majandusest sisuliselt seiskus, tundus enam kui tõenäoline, et väga ruttu tuleb töötust mõõtma hakata juba kahekohalistes arvudes. Seejuures pole 7% töötus Eesti mõistes kindlasti kõrge näitaja − samasugune olukord valitses alles 2017. aasta suvel.

Kui töötus kasvas aastaga 2% võrra, siis veidi enam langes tööhõivemäär, kahanedes mulluselt 68,1 protsendilt 65,4 protsendini. Samas on endiselt tegemist väga tugeva tulemusega, milleni ei küündi suur osa Euroopa riikidest ka majanduslikult headel aegadel. Kõige rohkem kadus töökohtasid mõistagi tertsiaarsektoris [teenuste valdkond − toim]. Kui 2019. aasta kevadel töötas selles sektoris 459 000 inimest, siis tänavu 435 000. Sekundaarsektoris ehk ehituse ja tööstuse alal hõivatute arv aastaga aga hoopis tõusis, seda küll tagasihoidliku 2400 inimese võrra. Tulenevalt naiste suuremast esindatusest teenindussektoris, kahanes ka naiste hõive meeste omast rohkem.

Miks on jäänud tööhõive süngete majandusprognooside taustal niivõrd tugevaks? Põhjusi on ilmselt mitmeid. Kõigepealt pole vähe tähtis, et tööandjad on juba aastaid pidanud rinda pistma töötajate nappusega. Olles harjunud olukorraga, kus sobivaid töötajaid napib ning nende värbamine on aeganõudev ja kulukas, ei kipu tööandjad, kes seda endale vähegi lubada saavad, ebaselges keskkonnas esimese asjana koondama. Seda eriti olukorras, kus on ka teisi võimalusi.

Kindlasti oleks töötuse kasv olnud jõulisem, kui riik poleks omalt poolt välja käinud uut töötasuhüvitise meedet. Kokku maksti nelja kuu jooksul töötasuhüvitist ligi 138 000 inimese eest, mis on väga suur arv − ca 20% kogu Eesti tööjõust. Mõistagi ei oleks kõik need inimesed saanud riigipoolse abita tööandjalt koondamisteadet, kuid segastel aegadel saatis toetus õige signaali ning aitas lööki majandusele ja inimeste rahakotile pehmendada.

Mis on suhteliselt madala töötuse võib-olla kõige olulisem põhjus, on aga tegelik olukord majanduses. Viimaste kuude majandusstatistika on näidanud, et koroonakriisist tingitud löök majandusele on Põhjamaade ja Balti riikides olnud oluliselt leebem kui lõunapoolsemas ja Kesk-Euroopas. See kehtib ka Eesti kohta.

Kõige paremad on lood majapidamiste ja eratarbimisega. Muu maailmaga võrreldes jäi eestlaste tarbimisjulgus suhteliselt kõrgeks ka haiguse kõige hullematel kuudel. Ebakindlus ja kaubanduskeskuste sulgemine oma jälje mõistagi jättis, kuid ainsaks päris hulluks kuuks oli jaekaubanduse jaoks aprill, mil kaupmeeste käive aastatagusega võrreldes 16% kukkus. Sellele on aga järgnenud kiire taastumine ja juba juunis kasvas jaekaubandusettevõtete käive ligi 6%.

Ekspordi suur osakaal majanduses ei pruugi praeguses kriisis olla tugevus, mida väljendas kõige paremini kaupade väljaveo 25% kukkumine selle aasta mais. Teisalt on pärast seda olukord jälle paranenud ning juunis piirdus ekspordilangus kõigest 0,5 protsendiga. Kindlasti ei tähenda see veel, et võiksime teisel poolaastal näha kasvu naasmist, kuid vähemalt võib loota, et see jääb piiridesse, millega ettevõtetel on võimalik hakkama saada.

Siinse majanduse keskmisest pisut paremast käekäigust annab märku ka ekspordiga tihedalt seotud tööstustoodangu statistika. Kui euroala tööstustoodang langes juunis keskmiselt 12%, siis Eestis vaid 5%. Kindlust annab ka teadmine, et meie peamise ekspordipartneri Soome majandus langes selle aasta teises kvartalis kõigest 5%, mis on ilmselt üks paremaid tulemusi kogu Euroopas.

Mida siis tööturul oodata? SEB kevadises majandusprognoosis ennustasime, et 2020. aasta keskmine töötuse määr jõuab koguni 10 protsendini ehk sügisel oleksime pidanud rinda pistma väga kõrge töötusega. Praeguste teadmiste pinnalt tundub see prognoos kindlasti liiga pessimistlik ja paremal juhul õnnestub meil töötuse jõudmist kahekohalise arvuni tänavu üldse vältida.

Teisalt on viimane poolaasta näidanud, et prognooside tegemine on väga raske ka täppisteaduste hulka loetavatel aladel, rääkimata siis majandusanalüütikute võimest viiruse edasist kulgu ja inimeste käitumist ennustada.

Tagasi üles
Back