Mida tähendab Ida-Virumaale õiglane üleminek?

Auvere elektrijaam, energeetika Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

14.-15. augustil Paides toimunud arvamusfestivalil arutleti muu hulgas ka Ida-Virumaa tööstussektori õiglase ülemineku üle Euroopa Liidu roheleppe raames. Põhjarannik avaldab katkeid ühest aruteluplokist, mis seal sel teemal aset leidis. 

Kaire Luht (rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse juhataja):

"Põlevkivisektorist ja selle tulevikust ei saa üle ega ümber, ükskõik millisest Ida-Virumaaga seotud teemast ka ei räägiks. Õiglase ülemineku puhul on meile oluline, et ideed ja algatused tuleksid piirkonnast kohapealt. Et see poleks midagi, mida keegi kusagil Tallinna kontorites välja mõtleks. 

3. augustil käivitus Ida-Virumaal arvamuskorje, et saada Ida-Virumaa elanike ja ka piirkonnaga seotud inimeste tagasisidet selle kohta, mis on piirkonnas hästi, mida oleks vaja muuta ja mida peaks selle õiglase ülemineku kontekstis lähemalt käsitlema. Augustis ja septembris on plaanis ka temaatilised arutelud, kuhu on kaasatud eksperdid, kes neid teemasid avavad, sest teemade ring on keeruline. 

Tähelepanu all on siin ka noored, mida nemad arvavad ja ootavad, milliseid võimalusi nad vajavad, et nad ei valiks elamiseks teist piirkonda. Aga ootame väga ka ettevõtjate arvamusi.

Kindlasti pöörame eraldi tähelepanu venekeelsele elanikkonnale, et nad ei jääks kõrvale, kuna see on väga suur osa Ida-Virumaa elanikkonnast ja ka põlevkivisektori töötajatest."

Madis Vasser (Eestimaa Roheliste Liikumine): 

"Huvitav küsimus, mis tuleb selgeks teha, on see: mis see üleminek üldse on? Kas täielik väljumine põlevkivienergeetikast või mingisugune osaline väljumine. Kuidas sellist asja koosloomes otsustada, on praegu veel lahtine.  

Aga milline oleks siis ideaalne plaan, mis sellest koosloomest välja tuleb? Ideaalne õiglase ülemineku plaan peaks kindlasti olema järkjärguline, mitte üleöö, mis oleks kõige halvem variant. Kahtlemata on tähtis koosloome. Tallinna kontorid on olulised, aga kindlasti on tähtsad ka Narva ja Jõhvi omad. Kolmandaks on tähtis, et üleminek oleks rahaliselt kaetud. Et kohalikud ei peaks muretsema, et äkki tuleb selline plaan, kus nemad peavad selle ülemineku lõpuks kinni maksma. Ja lõpuks peab see plaan olema pikaajaline."

Hardi Murula (Ida-Virumaa omavalitsuste liit):

"Euroopa Liidu rohelepe on Euroopa Liidu uus äriplaan selleks, kuidas aidata Euroopa Liidu majandus uuele arengule. Peamegi nii seda võtma, et rohelepe ei saa olla maailma kliimamuutustest päästmise plaan, sest Euroopa Liidu CO2 emissioon võrreldes ülejäänud maailmaga on väga väike.  

Ida-Virumaal ei ole mõtet lahtisest uksest sisse murda ja öelda, et põlevkivitööstus tegutseb siin igavesest ajast igavesti. Loomulikult on põlevkivienergeetika paremad päevad möödas ja juba praegu toodetakse põlevkivist elektrit minimaalselt. See pööre on toimunud rohkem kui viimased kümme aastat, kuid seda pole siiani sihitud meetmetega toetatud.  

Kui me tahame luua uut ettevõtlust, siis peame arvestama, et meie peamisteks partneriteks siin on ettevõtjad. Lisaks teadusasutused. Ja nende omavaheline kokkuviimine pole sugugi lihtne ülesanne. 

Millegipärast pannakse ühte patta põlevkivienergeetika ehk põlevkivi põletamisega elektri tootmine ning kütuste tootmine. Praegu ei ole Eesti riigi ega Euroopa Liidu tasemel võetud vastu kütuse tootmist puudutavaid otsuseid. Loomulikult on ka siin tegemist fossiilsete kütustega ja sellest tuleb väljuda, aga praegu on kogu rafineerimissektor Euroopa Liidus erikoheldud ja kvoodid sellele on tasuta."

Madis Vasser (ERL):

"Praeguseks on meil tekkinud konsensus arusaamas, mis on õiglane, aga pole kindlat kokkulepet, millest ja kuhu üleminek toimub. Kas põlevkivi põletamiselt põlevkiviõli tootmisele või põlevkivi põletamiselt ja õlitootmiselt veel kuhugi. Aga see lähteülesanne on hästi oluline."

Maiu Lauring (kodanikuühiskonna ekspert, kliima-rahvakogu algatusrühma liige):

"Tähtis on kaasata neid inimesi, keda need muutused kõige otsesemalt puudutavad, et me ei viiks inimesi teadmatusest sotsiaalsesse kriisi. Tuleb tegelda sellega, kuidas inimesed nendes muutustes oma eluoluga hakkama saavad. Sotsiaalteadlasena tean natuke Ida-Virumaa tausta. Seal on inimesed juba nii ära väsitatud ja tüüdatud nendest kõiksugu kavadest, plaanidest ja juttudest tohutust potentsiaalist. Oluline on, et seekordses protsessis tehtaks maksimaalne, et info jõuaks maksimaalselt tavalise inimeseni, mida see temale tähendab. Kas see puudutab kõiki idavirulasi või ainult kaevureid ja nende naisi näiteks. Tavalise inimesega tuleks rohkem tegelda, et inimeste hirmud ja mured ei hakkaks kõike pidurdama."

Marek Kiisa (tehnoloogiasektori esindaja):

"Meie seisukohast on Eestil ainult üks maavara − need on noorte inimeste ajud. Riik on teinud väga tänuväärsed sammud Jõhvi ja Kohtla-Järve gümnaasiumi rajamisega. Seal õpivad ülinutikad õpilased.

Julgen väita, et lähema kümne aasta jooksul muutuvad paljud ettevõtted tehnoloogiaettevõteteks, kus digioskused on olulised. Kui me tahame Ida-Virumaa õnnelikuks saamisest rohkem rääkida, peame veel ja veel neid digioskusi sinna külvama ja neid noori harima. Et nad tahaksid olla seal ja muutuda konkurentsivõimeliseks üle kogu maailma."