Mihkel Nestor: koroonakriisi võitjad ja kaotajad

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Kui analüütikute esialgsed prognoosid koroonakriisi mõju kohta Euroopa majandusele on suures plaanis pidanud, siis riikidevahelised erinevused on osutunud üllatavalt suureks. Miks nii ja kas sama võib oodata ka edaspidi?

Hoolimata sellest, et koroonaviiruse ettearvamatu levik muudab majanduse tuleviku ennustamise endiselt poolesoteeriliseks protsessiks, avaldas SEB sel nädalal uuendatud majandusprognoosi. Võrreldes eelmise, maikuus ilmunud prognoosiga on hinnang nii mitmegi riigi majanduslikule käekäigule märgatavalt muutunud.

Kui "normaaltingimustes" tähendab majanduskasvu prognoosi uuendamine tavapäraselt seda, et hinnangut jooksva aasta sisemajanduse koguprodukti muutusele korrigeeritakse komakoha jagu, siis nüüd on näiteks Põhjamaade ja Balti riikide puhul SKP prognoos muutunud kohati 6-7% võrra. Miks nii?

Mõeldes end tagasi maikuusse, kus paljudes riikides oli majandustegevus koroonapiirangute tõttu sisuliselt seiskunud, olid majandusprognoose koostavad institutsioonid pandud võimatuna näiva ülesande ette. Mida ennustada olukorras, kus ettevõtted on suletud, inimesed peavad püsima kodus ja teadlastel pole aimugi, milline võiks olla viiruse edasine kulg? Samas nõudlus majandusprognooside järele oli enneolematult suur, sest haiguse kõrval nähti aina suurema ohuna majanduse kokku kukkumist ja sellest tekkivat sotsiaalkriisi.

Nii asusid analüütikud koostama oma stsenaariume, mille keskmiseks tulemuseks näis olevat 10protsendiline majanduslangus euroalal, mida siis koroonaviiruse hetkeolukorra kohaselt konkreetses riigis protsendi-paari jagu üles- või allapoole korrigeeriti. Nüüd, kus meil on kriisi seni kõige hullemate kuude kohta olemas aga ka tegelik majandusstatistika, selgub, et elu on osutunud prognoositust eripalgelisemaks.

Praeguste andmete pinnalt kannatas teises kvartalis kõige rohkem Suurbritannia majandus, mille SKP kukkus aastatagusega võrreldes lausa 23%. Arvestades Suurbritannia rangete piirangute kestust, märtsi lõpust sisuliselt juulini välja, pole see ehk ka nii imeks pandav. Peaaegu sama halvasti läks Hispaanial, mille majandus kukkus 22%. Arvestades väga suurt koroonasurmade arvu ja ranget karantiini, pakkus majanduslikus mõttes positiivse üllatuse Itaalia, mille majandus langes 17%. Itaaliast halvemini läks näiteks Prantsusmaal, mille SKP kukkus teises kvartalis 19%.

Samal ajal oli aga mitmeid riike, kellel läks kardetust palju paremini. Ja õnneks on need riigid, kelle käekäigust sõltub enim ka Eesti majandus. Rahvusvahelises meedias on tähelepanu pälvinud Saksamaa, kes suutis koroonasuremust küllalt hästi kontrolli all hoida ja kus SKP kahanes teises kvartalis 11,7%.

Vähemalt praeguse seisuga on majanduses Eestil ja meie kaubanduspartneritel läinud paremini kui paljudel teistel riikidel. 

Mis veel olulisem, teistest paremini on läinud Eesti kahel peamisel kaubanduspartneril: Soomel ja Rootsil. Kuigi Rootsit on kiidetud ja laidetud koroonaviirusega võitlemiseks teistest riikidest erineva tee valimisel, suutis traditsioonilise lähenemise kasuks otsustanud Soome Rootsit isegi ületada, seda nii säästetud elude kui majanduse mõttes. Kui Rootsi SKP kahanes teises kvartalis 8,3%, siis Soome majanduslangus piirdus kõigest 5,2%ga.

Majanduslangus on seni olnud leebem ka Baltimaades. Kui Läti SKP kukkus teises kvartalis aastatagusega võrreldes 9,8%, siis Leedus kõigest 3,7% − ilmselt üks väiksemaid langusi kogu Euroopas. [Esmaspäeval avaldas statistikaamet, et Eestis langes SKP tänavu teises kvartalis 6,9 protsenti.]

Millest need erinevused? Suures plaanis näib kehtivat reegel, et mida hullem oli olukord koroonaviirusega, seda kehvemini läks ka riigi majandusel. Siiani on suurim surmade arv 100 000 elaniku kohta mõõdetud Belgias, Suurbritannias, Hispaanias, Itaalias, Rootsis ja Prantsusmaal. Jättes välja erandliku Rootsi, on tegemist samade riikidega, mille majandused teises kvartalis enim kannatasid.

Detailsed andmed teise kvartali majanduskasvu kohta pole veel kõigi riikide kohta ilmunud, kuid nende puhul, kes seda on teinud, on näha range karantiini karmi mõju sisetarbimisele. Näiteks Hispaanias ja Suurbritannias langes majapidamiste tarbimine püsihindades teises kvartalis 25% võrra. Saksamaa, mis viiruse paremini kontrolli alla sai, suutis nii karmi saatust vältida ja seal piirdus majapidamiste tarbimise langus 11%ga. Suures plaanis näib kehtivat ka reegel, et vaesemates riikides oli löök suurem jaekaubandusele, jõukamates riikides kannatas suhteliselt enam aga töötlev tööstus.

Mida toob tulevik? Senised seaduspärad ei pruugi muidugi saabuval koroonasügisel kehtida. Samas püsib siiski lootus, et meie regiooni madalam rahvastikutihedus ja põhjamaine suhtlusstiil võiksid meid kaitsta ka edaspidi.

Vähemalt praeguse seisuga on Eestil ja meie kaubanduspartneritel läinud paremini kui paljudel teistel riikidel ning kui suudame Itaalia-Hispaania stiilis puhangust ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ka sügisel hoiduda, võime ühel päeval sellest kriisist veel suhteliselt heas seisus majandusega väljuda.

Tagasi üles
Back