/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Turismiettevõtjate jaoks jõuavad sügisega kätte tänavuse koroona-aasta kõige keerukamad ajad. Kevadel võimaldas äkitselt ärakukkunud tulu leevendada riigi makstud palgatoetus. Suvel tõi head müügikäibed siseturism, sest mida keerukamad ja riskantsemad olid välismaale puhkama mineku võimalused, seda enam luhvtitati puhkuseraha kodumaal.
Nüüd on aga puhkused enamikul inimestest selleks aastaks selja taga. Valitsus on andnud teada, et palgatoetuse edasine maksmine pole mõistlik. Paljusid turismiettevõtteid sügistalvel toitev riigiasutuste priiskav seminarindus ja konverentsindus püsib suures osas endiselt veel internetis. Iga uus vähegi suurem koroonapuhang, nagu on Ida-Virumaal olnud alates augusti teisest poolest, neelab vähemaks julgust tulla siia pidama avalikke üritusi.
Eks sellises olukorras tuleb igal ettevõttel hinnata, millises mahus ja kui suure töötajate arvuga on võimalik sügisel ja talvel tegevust jätkata ning kui paljudele tuleb jagada kätte koondamisteated, mida on juba asunud tegema põhiliselt välisturistide rahast elavad pealinna hotellid.
Muidugi tasub Ida-Virumaa inimesi kutsuda üles pigem kohalikke turismiasutusi külastama kui oma raha mujale viima. Kuid sellisele kodukandi patriotismile võiksid paindlikuma hinnapoliitikaga rohkem vastu tulla ka kohalikud turismiettevõtted. Pakkudes näiteks nädala keskel, kui külastatavus on nagunii väike, soodsama hinnaga teenuseid ja menüüsid, pidades silmas eelkõige oma maakonna inimesi, keda on siiski üle 130 000. Ehk aitab ka see raskemad ajad veidi kergemini üle elada.