Tuntud ja samas tundmatu Eduard Bornhöhe

Skulptor Aivar Simsoni makett pingil istuvast Eduard Bornhöhest on vajunud unustusse. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eduard Bornhöhe on suurele osale Eesti elanikkonnast tuntud kirjanikuna, ajalooliste teoste "Tasuja", "Villu võitlused", "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" ja komöödia "Tallinna narrid ja narrikesed" autorina.

Minu head sõbrad ja tuttavad, kes on Eestis lõpetanud vene õppekeelega kooli, siiski Eduard Bornhöhest kui kirjanikust väga palju kuulnud ei ole, kuid enamasti on nad tuttavad kultusfilmiga "Viimne reliikvia", mille filmilavastaja Grigori Kromanov lõi Eduard Bornhöhe ainetel.

Võib öelda, et Eduard Bornhöhe (Brunbergi) puhul on tegemist ehk Ida-Virumaa kuulsaima kohtunikuga.

Samas on Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) teine elupool (kus elas, kellena töötas, side Jõhviga jne) ilmselt suurele osale Eesti elanikkonnast suhteliselt tundmatu. Ka mina sain Eduard Bornhöhe ja Jõhvi sidemetest esimest korda teada hotell Wironia omanike 2007. aastal korraldatud näitusel Eduard Bornhöhest.

Eduard Bornhöhe seosest Jõhviga on varem kirjutanud ka ajaleht Põhjarannik. Tema elu ja tegevust kajastatakse Jõhvi vallavalitsuse kodulehel alajaotuses "Jõhvi suurkujud".

Iisaku muuseumi sarjas "Alutaguse suured kodu-uurijad I" avaldatud teoses "Johannes Kangro loominguline pärand" on olemas peatükk nimega "Eduard Bornhöhe Jõhvis ja Narvas". Sealt selgub, et aastal 1907 nimetati titulaarnõunik Brunberg kohtuministeeriumi käskkirjaga Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks.

Ülemtalurahvakohtu puhul oli tegemist teise astme ehk apellatsioonikohtuga, kuhu sai kaevata, kui menetlusosaline ei olnud rahul esimese astme kohtu ehk vallakohtu lahendiga.

Jõhvi ülemtalurahvakohtu kohtualluvuse piirkond hõlmas 16 Ida-Virumaa valda, sh ka Peipsi-äärsed vene rahvastikuga kogukonnad. Seega saame öelda, et Eduard Bornhöhe (Brunbergi) puhul oli tegemist väga kõrge riigiametnikuga ehk Ida-Virumaa kuulsaima kohtunikuga.

Samast teosest selgub, et ülemtalurahvakohtu kantselei (ja ka Eduard Bornhöhe elukoht) oli Jõhvis praeguse Rakvere 7 asuva hotelli Wironia asukohas. Ilmselt selle tõttu otsustasidki hotelli omanikud korraldada näituse Bornhöhest. Tähelepanu väärib, et ka käesoleval ajal on hotellis olemas Bornhöhe tuba. Kohtuhoone, kus õigust mõisteti, asus Puru külas (praegu Ahtme linnaosa). 

Kahtlemata väärib Eduard Bornhöhe mälestuse jäädvustamist Jõhvis. Selle esmane katse toimus ajal, mil ehitati uut vallamaja. Vallamaja juurde pidi tollase vallavalitsuse kavandi järgi tulema ka Eduard Bornhöhe skulptuur.

Skulptor Aivar Simson valmistas selleks maketi pingil istuvast Eduard Bornhöhest, kellel on käes avatud raamat ning Agnese ja Gabrieli kujukesed. Kahjuks vallavõimude vahetuste tagajärjel jäi Bornhöhe koos Agnese ja Gabrieliga unustusse.  

Mälestusmärgi makett on aga alles. Mulle ei ole teada, et Eestis oleks Eduard Bornhöhele mälestusmärki püstitatud (välja arvatud tema sünnikohas olev mälestuskivi). Võimalik, et ma eksin, sest Bornhöhe on mälestusmärki väärt.

Kui vallavõimudele ei sobinud Bornhöhe skulptuur Jõhvi vallavalitsuse ees, siis pakun sobivaks kohaks Jõhvi kohtumaja ümbrust. Kui idee peaks sobima, siis märgin, et Jõhvi kohtumaja ja vallavalitsuse vahel asub väike park, kuhu tulevikus, et veelgi rõhutada Bornhöhe tähtsust Eesti kultuuriloos ja sidet Jõhviga, võiksid mahtuda veel vürst Gabriel, Agnes, Tasuja, aga võib-olla ka Tallinna kuulsuse narrid Jaan Tatikas ja Salomon Vesipruul.