Viimased viis aastat kestnud poliitiline ebastabiilsus ja võimuvõitlus Jõhvi vallas võib kulmineeruda 24. septembril järjekordse vallavalitsuse umbusaldamisena.
Maris Toomel: umbusaldajatel tasub peeglisse vaadata
Lugedes nii sotsiaalmeediast kui maakondlikust ajalehest Põhjarannik sõnavõtte ja arvamuslugusid umbusaldajate etteheidetest vallavalitsusele, paneb mind imestama mõnede sõnavõtjate kahepalgelisus ning valelikkus.
Kas nii ongi, et eesmärk pühitseb abinõu? Valeta, vassi, süüdista omaenda vigades ja tegemata jätmistes teisi − puhas poliitiline demagoogia, mis kõlab sõnades uhkelt, olles seest aga õõnes ja sisutühi? Ja tee seda kõike võimulpüsimise ja omaenda poliitiliste ambitsioonide täitmise eesmärgil?
Kuidas teisiti siis iseloomustada praegusi umbusaldajaid ja poliitilisel maastikul lausa jänesehaake tegevaid tagatoa niiditõmbajaid?
Jõhvi vallavalitsuse maine tööandjana on poliitilise ebastabiilsuse ja viimasel kahel aastal sotsiaalvaldkonnas politiseeritud ja kohati despootliku juhtimisstiili tõttu halvenenud ning ei motiveeri häid spetsialiste siia tööle tulema.
Ainuüksi fraktsiooni Jõhvi − Meie Kodu esitatud umbusaldusavaldus paneb mind pehmelt öeldes õlgu kehitama ja tekitab nõutust. Umbusaldajate põhisüüdistuseks vallavalitsusele on ebaprofessionaalne juhtimine, meid süüdistatakse sotsiaalteenistuse lastekaitsespetsialisti konkursi nurjumises ja korralageduses eakate päevakeskuse tegevuse korraldamises.
Ebaprofessionaalse juhtimise süüdistuses tuleb minu eelkäijal ja umbusaldusavalduse ettelugejal Aleksei Naumkinil paraku küll endale otsa vaadata.
Asjaolu, et sotsiaalteenistuses on juba peaaegu aasta täitmata lastekaitsespetsialisti ametikoht ning praegu üksi sotsiaalteenistuses lastekaitsetööd tegev ametnik töötab inimvõimete piiril, on otseselt eelmise abivallavanema ebapädevate juhtimisotsuste tagajärg. Eelmine vallavalitsus korraldas lastekaitsespetsialisti leidmiseks vaid ühe konkursi ning seegi kuulutati nurjunuks, kuna ei sobinud ükski kandidaat.
Märkimisväärne on aga see, et konkursil kandideerijate hulgas oli kõigile konkursi tingimustele vastav sotsiaaltöö kogemustega spetsialist, kes minu eelkäijale mingil põhjusel ei sobinud. Sama inimene osales ka praeguse vallavalitsuse korraldatud konkursil ning osutus valituks. Tegemist on aga väga hinnatud spetsialistiga, kes oli oma praegusele ametikohale võetud ajutiselt teise töötaja asendajana. Kuuldes töötaja plaanist asuda tööle Jõhvi, pakkus tööandja talle alalist töökohta ning sobivamaid töötingimusi, mistõttu inimene loobus Jõhvi tulekust.
Sellest on siiralt kahju, kuna praeguse vallavalitsuse korraldatud konkursid on näidanud, et pädevaid sotsiaaltöö haridusega spetsialiste on sotsiaalteenistusse väga raske leida. Jõhvi vallavalitsuse maine tööandjana on aastaid kestnud poliitilise ebastabiilsuse ja viimasel kahel aastal sotsiaalvaldkonnas politiseeritud ja kohati despootliku juhtimisstiili tõttu halvenenud ning ei motiveeri häid spetsialiste siia tööle tulema. Pigem lähevad kogemustega head spetsialistid Jõhvist ära, nagu juhtus pikka aega sotsiaalteenistuses eakate ja puuetega inimestega tegelnud töötajaga. Paraku ei ole töötajatel enam usku paremasse…
Sotsiaalvaldkonna abivallavanemana olengi üritanud rakendada juhtimisstiili, kus esikohal on mitte politiseeritud survestamine, vaid professionaalsete spetsialistide usaldamine ja toetamine nende raskes ja tänuväärses töös. Sotsiaaltöö on juba oma olemuselt niigi väga keeruline ja probleemiderohke ning sotsiaalteenistuse töötajad vajavad stabiilsust, et neil oleks võimalik keskenduda tööle, mitte igapäevasele olelusvõitlusele.
Sotsiaalvaldkonna politiseerimise vähendamiseks oleme praegu reforminud ka eakate päevakeskuse tegevust, mis ilmselt ei sobinudki umbusaldajatele, kes oma tegevusega muutsid päevakeskuse poliitilise propaganda keskpunktiks. Päevakeskuse sisulise töö parendamise eesmärgil rakendasime keskuse tööd korraldama apoliitilise sotsiaaltöö hariduse ja kogemusega inimese, kes on võimeline kohapeal ka eakaid nõustama sotsiaaltoetuste ja teenuste küsimuses, kirjutama ja ellu viima eakatele mõeldud sotsiaalprojekte ning arendama päevakeskuse teenuseid, lähtudes Jõhvi valla eakate vajadustest, mitte aga mingi poliitilise huvigrupi agendast.
Läheneva 24. septembri valguses olekski ehk kõigil Jõhvi vallavolikogu liikmetel, poliitilistel huvigruppidel ja tagatoa niiditõmbajatel paslik endalt küsida, millist valitsemiskultuuri me Jõhvis ikkagi näha tahame. Kas sellist, mis põhinebki ainult asjatundmatusel, valetamisel, vassimisel ja hirmuvalitsusel, peletades eemale pädevaid spetsialiste ja koostööpartnereid? Või on Jõhvi valla elanik väärt valitsemist, mis tugineb asjatundlikkusele, aususele, konstruktiivsele kriitikale ning on lõpuks ometi maakonnakeskuse tiitli vääriline?
Loodan siiski, et terve mõistus võidab ja Jõhvi valitsemisse saabub ükskord töörahu ning juhtimise järjepidevus. Aastaid kestnud poliitiliste tõmbetuulte tõttu kannatavad ju eeskätt Jõhvi valla enda elanikud.