Helir-Valdor Seeder: vene valija valib rahvuse, mitte maailmavaate põhjal

Helir-Valdor Seeder.

FOTO: Peeter Lilleväli

Valitsuspartei Isamaa esimees ja riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder leiab, et suur osa vene valijaid on endiselt klammerdunud Edgar Savisaare ajal loodud poliitilise ideoloogia külge ning seetõttu on teistsuguse maailmavaatega erakondadel Ida-Virumaal väga keeruline oma nappi toetust kasvatada.

Miks Isamaa Ida-Virumaal nii kehv on?

Ajalooliselt on see meile olnud keeruline piirkond. Meil ei ole siin olnud tugevat struktuuri. Aga ühe mandaadi oleme me riigikogu valimistel ikka mõnikord saanud, Erki Nool näiteks. 

Kohalikel valimistel on seis olnud veelgi nirum: 2017. aastal panite oma nimekirja välja vaid neljas Ida-Virumaa omavalitsuses. Kogu sellest seltskonnast osutus valituks ainult üks teie kandidaat − Tiit Salvan Toilas. Narvas, Kohtla-Järvel ja Alutagusel jäi Isamaa tulemus alla ühe protsendi. Miks Eestis pikka aega võimul olev erakond ei suuda riigi ühes suuremas maakonnas kanda kinnitada? 

Me pole siin väga aktiivselt ja intensiivselt tegutsenud. Energia on kulunud teistesse piirkondadesse. Aga meil on tegutsev organisatsioon siin siiski olemas. Tegelikult võib sama küsimuse esitada kõikidele teistele erakondadele peale Keskerakonna. Väikeste erisustega on Ida-Virumaal samasugune olukord ka neil. 

Millest see tuleb, et teistel erakondadel on niivõrd kaalukas maakonnas nagu Ida-Virumaa nii nõrk toetus? 

Põhjus ulatub kaugesse ajalukku. Vene valija valib ikkagi väga selgelt keele ja rahvuse, aga mitte maailmavaate põhjal kogu Eestis. Kui me räägime integratsioonist, siis see peaks olema nii keeleline, kultuuriline, olmeline kui ka poliitiline. Poliitilist integratsiooni 30 aasta jooksul toimunud ei ole. 

Miks?

Tihtipeale öeldakse, et vaat kui hea, et meil on ikkagi Keskerakond, kes esindab vene valijat. See on hea küll, aga halb on see, et nad on koondunud ühe erakonna taha keele ja rahvuse põhiselt, mitte maailmavaate järgi. See pärineb Edgar Savisaare aegadest, kui vene valijaskond oligi Keskerakonna põhiline valijaskond. See lõi Keskerakonnale püsiva stabiilse vundamendi. Selle juurde tuli pärast tema äraminekut mõnevõrra eesti valijaskonda. 

Oleks kõigi huvides, kui ka vene valijad, kes on vaadetelt kas siis sotsiaaldemokraadid, konservatiivid, rohelised või liberaalid, valiksid sama maailmavaatega erakondi. 

Muidugi võib kõikidele teistele erakondale, sealhulgas ka Isamaale, ette heita, et on vähe tegeldud vene valijaga. Tänaseks kujunenud olukorras on aga teistel erakondadel vene valijat keeruline kõnetada. Selleks tuleks mõnes mõttes üle hõigata Keskerakonda, mis tähendaks äärmus-populistlikku poliitikat vene valija suunas. Keskerakond pakub ju täna vene valijaskonnale suuresti seda, mida vene valijaskond ootab ning milleks on teda pikka aega psühholoogiliselt, moraalselt ja propagandistlikult ette valmistatud. 

Mis see on?

See on näiteks, et koolid oleksid jätkuvalt venekeelsed. Et igapäevane asjaajamine oleks kättesaadav vene keeles ja nii edasi. See on mugav, seda on lubatud ja selles suunas on oma valijaid ka töödeldud. Kindlasti on laias plaanis väga ebapopulaarne inimesi sellest mugavustsoonist välja kõigutada. 

Toon äärmusliku võrdluse. Kui tahaksime kiirkorras EKRE-lt valijaid tagasi võita, sest mingi osa Isamaa valijaid läks sinna üle, siis me peaksime üle hõikama EKRE loosungid, mis on juba praegu piisavalt radikaalsed ja populistlikud. 

See pole pikas perspektiivis õige tee. Ma arvan, et kui algab võidujooks, kes suudab äärmuslikumalt ja populistlikumalt valimislubadusi jagada ning püüda neid ka ellu viia, siis see ei ole Eesti riigile jätkusuutlik tee. Pigem käime väga pikka ja kannatusterohket oma teed. 

Ida-Virumaal on pärast seda valimisaktiivsus märgatavalt kukkunud, sest osa varasemaid toetajaid ei soovi enam Keskerakonna poolt hääletada. Miks teistel erakondadel pole õnnestunud neid enda poole võita?

Savisaare poliitika toetajate ootused ja ideoloogia ei ole muutunud. Seetõttu ei ole mõnel teisel erakonnal neid valijaid, kes Keskerakonda mingitel ideoloogilistel või isikulistel põhjustel enam ei vali, lihtne üle võtta. See valijaskond jääbki mõneks ajaks õhku, kuna tal ei ole kedagi valida. Mingil hetkel läheb osa neist pigem ehk tagasi Keskerakonna juurde või ühekordselt mõne uue projektipartei nagu näiteks Eesti 200 taha, aga mitte väljakujunenud erakondadesse.  

Kohalikel valimistel edu saavutamiseks on vaja kohalikke tuntud inimesi. Kuidas Isamaal sellega lood on?

Kohalikel valimistel loevad vähemalt sama palju kui isikud ka kohalikud sidemed ja sõltuvus kohalikust võimust. See võrgustik, mis inimestel on välja kujunenud, need töö- ja ametikohad, millega nad parajasti kohalikus toiduahelas on, hanked, koostöölepingud, tööd ja teenused, mida tellitakse kohaliku omavalitsuse poolt. See ei ole ainult Ida-Viru eripära, vaid on üle Eesti.

On see paratamatus?

Teatavas ulatuses on see paratamatus, sest kohalikud valimised on ikka seotud kohaliku elu ja teenuste osutamisega. Aga  see on nii õhkõrn ja peen tasakaal. Varjuküljed on korruptsioonioht, huvide konfliktid ja nii edasi. Me teame neid juhtumeid väga palju. Paraku on selline sõltuvus olemas ja osa inimesi on huvitatud kohalikus omavalitsuses võimul olemisest selleks, et säilitada oma töökoht, sissetulekud või lepingulised seosed. 

Kui paljudes Ida-Viru omavalitsustes suudab Isamaa järgmistel kohalikel valimistel oma konkurentsivõimelised nimekirjad välja panna?

Peame hindama oma võimalusi. Ei maksa teha illusioone, et lähme Narvas valimisi võitma, aga piirilinn on niivõrd oluline keskus, et see on kindlasti koht, kus tuleb oma nimekirjaga väljas olla. Seame sama eesmärgi ka Jõhvis ja Lüganusel. 

Miks Isamaa ei paista Ida-Virumaal silma? Loogiline ju oleks, et aasta enne valimisi paiskaksid teie inimesed välja hulga ideid ja mõtteid, kuidas Jõhvi või Narva juhtimist paremini korraldada. 

Eks me peamegi aktiivsemaks muutuma. Ma loodan, et aasta pärast ei pea sama küsimust esitama.  

Tagasi üles
Back