JUHTKIRI Ida-Virumaa ninapidi vedamise kaunis monument

Põhjarannik
Copy
Riigi poolt Kerese tänavale  kerkinud kena õppe- ja ööbimisihoone ilmestab Narva linnapilti, kuid see ei ole Jüri Ratase eelmise valitsuse poolt Ida-Virumaale lubatud sisekaitseakadeemia kolledž ega ammugi mitte akadeemia ise.
Riigi poolt Kerese tänavale kerkinud kena õppe- ja ööbimisihoone ilmestab Narva linnapilti, kuid see ei ole Jüri Ratase eelmise valitsuse poolt Ida-Virumaale lubatud sisekaitseakadeemia kolledž ega ammugi mitte akadeemia ise. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Ühelt poolt võiks rõõmustada, põristada trumme ja puhuda fanfaare. Narva kesklinna on kerkinud arhitektuuriliselt huvitav hoone. Et viimaste aastakümnete jooksul on Eesti suuruselt kolmandasse linna rajatud vaid üksikuid uusi suuremaid hooneid, siis on see kahtlemata oluline sündmus. Hea, et sama maja saab ka Tartu Ülikooli Narva kolledži tudengite ja õppejõudude ööbimispaigaks. Poliitikud saavad võistelda, kes neist väärib suuremat aupaistet selle eest, et Narva tuleb 15 miljoni euro suurune riigi investeering. 

Omaette küsimus, kuidas seda hoonet on õige nimetada. Üks põhjendatud võimalus oleks Ida-Virumaa ninapidi vedamise kaunis monument.

Sisekaitseakadeemia pealinnast Ida-Virumaale ületoomine oli aastaid valitsusparteide põhilisi ideid piirkonnale uue elu sissepuhumiseks. Kõige konkreetsemalt kavatses selle ära teha 2016. aasta lõpus moodustunud Keskerakonna, sotside ja Isamaa valitsus, mis kirjutas koalitsioonileppesse üheselt mõistetava lause "Viime sisekaitseakadeemia Narva". 

Ei kulunud aga poolt aastatki, kui Jüri Ratase tollane valitsus astus sellest plaanist suure sammu tagasi: sisekaitseakadeemia jääb Tallinna, kuid Narva lubas valitsus luua nii-öelda lohutuseks sisekaitseakadeemia kolledži. Et just nimelt kolledži, olgu siinkohal peaminister Ratase tsitaat: "Rajades Narva kolledži, annab see positiivse signaali, et valitsus väärtustab Ida-Virumaa arengut ning peab sealset elukeskkonda sama oluliseks kui kõikjal mujal Eestis."

Ent kui lõpuks ehitamiseks läks, siis libises sõna "kolledž" vaikselt nii dokumentidest kui kõnepruugist. Ehk siis akadeemiast sai esmalt kolledž ja siis õppekeskus, mida pole sugugi liialdus ka eelkõige ühiselamuks nimetada.  

Ah jaa, sellesse ühiselamusse on rajatud ka ujula. Optimistid usuvad, et sinna lastakse piltlikult öeldes kunagi vesi ka sisse...

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles