/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2020/10/16/13417498t1hc5cd.jpg)
Jõhvi on esimene regionaalkeskus, mis on jõudnud järeldusele, et ei vaja arhitekti, ja koondab selle koha lähiajal. Varasematel aastatel on Jõhvi pidevalt maadelnud pädeva arhitekti leidmise probleemiga ning paljud omavalitsused teavad, kui keeruline on seda kohta täita. Kuid keegi pole kunagi kahelnud selles, et arhitekti amet on omavalitsuse linnaruumi seisukohalt oluline.
Oleks ilmselgelt naiivne arvata, et äsja ametisse asunud vallavalitsus on kahe nädalaga ise tulnud selle peale, et arhitekti neil tarvis pole, küll aga kolme nõunikku. Seda enam, et ükski kolmest vallavalitsuse liikmest ei saa öelda, et ta oleks kuigivõrd kursis Jõhvi omavalitsuse töö eripäradega. Need otsused on teinud hoopis teised inimesed ja kahjuks on motiivid ka ilmselgelt läbinähtavad. Lihtsalt seekord otsustati mitte minna labase vallandamise või töösuhte "kokkuleppel" lõpetamise ja selle helde kinnimaksmise teed, nagu eelmises Ossipenko-Repinski koalitsioonis harrastati.
Kui arhitekti koha koondamise tagant paistavad Jõhvi Pargi Arenduse kõrvad, siis poleks kuigi üllatav, kui loodavates nõunike ametites näeme peagi tuttavaid nägusid, kellele on tarvis maksumaksja raha toel tööd pakkuda.
Natalia Abel, keda ettevõtjast volikogulane Allan Mänd juba pikemat aega Pargi keskuse asjade pärast vaenanud on, pole midagi muud kui poliitiline ohver. Tema töökohast ilma jätmisega makstakse osaliselt kinni praeguse koalitsiooni püsimine. Ent vaevalt see, et Jõhvis pole peagi enam spetsialisti, kes linna väljanägemise ja muude arhitektuuriküsimustega tegeleb, kohaliku elu arengule kasuks tuleb. Vaadates praegust olukorda, tuleks tööd arhitektuuri puudutavates valdkondades pigem intensiivistada.
Aga viimast on ilmselgelt palju oodata, sest Jõhvis pole aastaid linna arenguplaane enam poliitilisest võimuvõitlusest ettepoole seatud. Seda kinnitab ka juhtum arhitekti koha koondamisega.