L, 1.10.2022

Margus Ilmjärv: 350 miljonit eurot on liiga vähe

Margus Ilmjärv
Margus Ilmjärv: 350 miljonit eurot on liiga vähe
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Margus Ilmjärv, Eesti kaubandus-tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja
Margus Ilmjärv, Eesti kaubandus-tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Lähiaastatel toimub Euroopa Liidus ja Eestis õiglane üleminek taastuvenergiale ning kliimaneutraalsele majandusele. Tõenäoliselt on paljud üldjoontes kursis ka sellega, mille nimel kogu see askeldamine ette on võetud, kuid vähem on teada, kuidas täpsemalt see meie piirkonna elu hakkab mõjutama.

Õiglase ülemineku eesmärk on kliimamuutuste, ennekõike globaalse soojenemise aeglustamine. Maa ajaloos on olnud soojema ja jahedama kliima perioode, kuid pole teada ühtegi teist nii äkilise soojenemise perioodi kui see, mis algas 20. sajandi keskpaigas. Alates 1950. aastatest on tõusnud hüppeliselt ka inimtekkelise CO2 atmosfääri paiskamine ja temperatuuri tõusu peetaksegi reaktsiooniks suurenenud süsinikuheitele.

Õiglase ülemineku all mõistamegi üleminekut majandusmudelile, kus CO2 emissioon on viidud miinimumini, ning seetõttu ongi Euroopa Komisjon püstitanud eesmärgi vähendada CO2 ja teiste nn kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 protsendini, võrreldes 1990. aasta tasemega. Kaugemas perspektiivis on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks muutuda 2050. aastaks süsinikuneutraalseks, mis tähendab, et tuleb saavutada tasakaal süsiniku emissiooni ja atmosfäärist eemaldumise vahel.

Ida-Virumaa ettevõtjad on endale teadvustanud õiglase ülemineku paratamatuse ning soovivad selle elluviimist moel, mis muudaks siinse majanduse tugevamaks, tagaks inimeste heaolu tõusu ja looduskeskkonna muutumise puhtamaks.

Eesti riiki sunnib õiglast üleminekut kavandama ülemaailmne kliimasurve ja ELi rohelepe, mille eesmärkidega Eesti on nõustunud. Samas näeb Euroopa rohelepe ette ka tugiraamistiku loomist, mis hõlmab toetusi ja investeeringuid selleks, et tagada õiglane ning sotsiaalselt tasakaalustatud üleminek süsinikuneutraalsele majandusmudelile. Kui suureks ülemineku toetused täpselt kujunevad, pole täna veel selge. Eeldada võib, et Euroopa Liidu 2021-2027 kestva eelarveperioodi jooksul saab Eestis õiglase ülemineku toetuseks kasutada summasid suurusjärgus 350 miljonit eurot.

Kuna lõviosa Eesti CO2 emissioonist tekib Ida-Virumaa põlevkivi toormena kasutavates ettevõtetes, siis suurimad muudatused leiavad aset just siin. Juba täna tehakse aktiivselt plaane arusaamaks, millised on muutuste eesmärgid ning kuidas nendeni jõuda.

Selgitamaks välja, kuidas mõistavad Ida-Virumaa ettevõtjad õiglase ülemineku eesmärke ja võimalusi nende saavutamiseks, küsitles Eesti kaubandus-tööstuskoda selle aasta septembris rohkem kui 30 maakonnas tegutseva ettevõtte juhti. Toimunud arutelude põhjal võib öelda, et ettevõtjad on endale teadvustanud õiglase ülemineku paratamatuse ning soovivad selle elluviimist moel, mis muudaks siinse majanduse tugevamaks, tagaks inimeste heaolu tõusu ja looduskeskkonna muutumise puhtamaks.

Majanduse tugevdamise tegevussuuna all mõistetakse juba tegutsevate ja uute ettevõtete toetamist, mille tulemusel tekivad kõrgtehnoloogilised ja kasumlikud ärisuunad. Toetada tuleks tegevusi, mis loovad kõrgepalgalisi ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. See omakorda peaks vähendama noorte lahkumist Ida-Virumaalt, leevendama sotsiaalseid pingeid ning tekitama kohapeale ostujõulise klientuuri.

Selle tegevussuuna rahastamiseks tuleks suunata suurem osa õiglase ülemineku toetuseks saadaolevatest vahenditest, kuna töökohtade olemasolu ja inimeste sissetulekute kasv loob eeldused kõikide muude Ida-Virumaa arengueesmärkide täitmiseks.

Ideaalis võiks protsess kulgeda nii, et põlevkivisektori asemele tekivad alternatiivsed majandusharud, mis on oma mahtudelt vähemalt samaväärsed, ja tekkivad uued majandusharud muutuvad elujõuliseks varem või ühel ajal põlevkivitööstuse hääbumisega. Oluline on mõista ka seda, et põlevkivisektori ettevõtete jaoks on kriitilise tähtsusega fikseerida õiglase ülemineku protsessi ajakava, sealhulgas selle püsimiseks kriitilised eeltingimused.

Õiglase üleminekuga kaasneva ohuna nähakse põlevkivisektori kokkutõmbumisest tulenevat võimalikku tööpuuduse kasvu, mis toob kaasa kohapealse ostujõu languse ja sotsiaalsete probleemide teravnemise. Kardetakse ka taastuvatest allikatest toodetava elektri kõrget hinda, mis tõstab ettevõtete toodangu omahinda ja kahjustab konkurentsivõimet.

Õiglase ülemineku toetusmeedet ELi eelarveperioodil 2021-2027 suurusjärgus 350 miljonit eurot peavad ettevõtjad aga ebapiisavaks, kuna Ida-Virumaa stabiilse arengu tagamiseks on vajalikud investeeringud ka inimeste liikuvust suurendavasse taristusse, elukeskkonna parandamisse ja tänapäevastele tingimustele vastava elamispinna ehitusse.

See tähendab seda, et õiglase ülemineku toetusmeetmed saavad olla ainult täienduseks kõikidele senistele ja tulevastele toetusmeetmetele, mitte ei asenda neid.

Märksõnad
Tagasi üles