Mind ajendab täna Iisaku gümnaasiumist kirjutama tõsiasi, et me ise siin oma Alutaguse vallas ei kipu märkama neid saavutusi, millega asjaosalised on hakkama saanud.
Priit Palmet: Iisaku gümnaasiumi taaskäivitamine õnnestus
29. oktoober 2020, 01:50
Kõikide skeptikute ja vastutöötajate meelehärmiks on Iisaku gümnaasiumist ja Reinar Halliku korvpalliakadeemiast välja kasvanud edulugu, mille üle tasub uhkust tunda.
Vanamoodi enam ei saanud, kuid lahendust ei olnud
Enne 2017. aasta haldusreformi oli Iisaku gümnaasiumiosa sulgemise temaatika vallavolikogus kümne aasta jooksul kaks korda päevakorral.
Gümnaasiumiosa sulgemise eelistamiseks andis põhjust mõistagi õpilaste arvu katastroofiline vähenemine. Kui klassis õppis neli-viis õpilast ning kogu gümnaasiumis oli lapsi kahekümne ringis, siis oli selge, et tänapäevast ja kvaliteetset gümnaasiumiharidust oli väga raske anda. Samuti jäid riigieksamite tulemused püsivalt riigi halvemate tasemele ning hääbuvasse kooli oli heade õpetajate leidmine mõistagi väga keeruline.
Poliitikud ja koolijuhid imestavad, kuidas väikese sündimusega ja ühes Eesti hõredamini asustatud vallas on järsku kooli õpilaste arv hüppeliselt tõusma hakanud.
Tugevamad põhikoolilõpetajad valisid oma haridustee jätkamiseks üha sagedamini kas Jõhvi gümnaasiumi või mõne Tartu kooli. Riigi rahaline toetus koolile jäi aina väiksemaks, mille tagajärjel pidi vald kooli ülalpidamiseks pidevalt raha juurde leidma.
Nagu me praeguseks teame, Iisaku vald gümnaasiumiosa ei sulgenud, aga mitte kellelgi − ei kooli töötajatel ega ka meil vallas − ei olnud plaani, kuidas edasi.
Samamoodi jätkates oleks nüüdseks olnud gümnaasiumist alles vaid üks hale naljanumber, kus oleks gümnaasiumiosas vaevalt üle kümne õpilase õppinud.
Pärast 2017. aasta valimisi tuli uuel Alutaguse vallal probleem mõistagi kiiresti lahendada. Vallavanem Tauno Võhmar tegi 2018. aasta kevadel ettepaneku gümnaasiumi sulgemiseks. Erinevatel koosolekutel vaieldi sellele küll jõuliselt vastu, kuid ühtegi mõistlikku ettepanekut, kuidas gümnaasiumiga jätkata, kellelgi ei olnud.
Vaid ühes asjas oldi koolidirektor Anneli Bogensi korraldatud koosolekutel kindlad: kooli on põhja lasknud Iisaku valla eelmised juhid Priit Palmet ja Raivo Raap.
Jõhvi gümnaasiumi õpetajad ja Reinar Hallik ulatavad abikäe
Kuna kohalik maakonna ajakirjandus käsitles samuti Iisaku gümnaasiumi teemat, võtsid Jõhvi gümnaasiumi õpetajad minuga vesteldes Iisaku kooli küsimuse tihti üles.
Jõhvi gümnaasiumi õpetaja Hristo Neiland pakkus välja, et kui teil oma vallas lapsi ei ole, siis kutsuge neid mujalt Reinar Halliku juurde korvpalli õppima ning ühtlasi siis ka gümnaasiumisse ehk tehke Reinar Halliku korvpalliakadeemia.
Just korvpallurikarjääri lõpetanud üks riigi popimaid korvpallureid Reinar Hallik oli aasta tagasi Iisaku ja Mäetaguse valla toel avanud siin omanimelise korvpallikooli.
Õpetaja Neilandi ettepanekust sündiski plaan, kuidas Iisaku gümnaasium saaks oma võimaluse.
Reinar Hallik oli mõttega kohe nõus ning pärast tuliseid vaidlusi toetas Alutaguse vallavolikogu Iisaku gümnaasiumi jätkamist uue plaani järgi.
Korvpalliakadeemia tõi koolile uue hingamise
2020. aasta sügisel alustas Iisaku gümnaasiumis õppetööd 187 õpilast. Enne 2018. aasta restarti oli kooli õpilaste arv langenud 136ni. Gümnaasiumiosas pole nii palju õpilasi olnud terve käesoleva sajandi jooksul.
Kaks ja pool aastat tagasi tehtud muudatused on nüüdseks toonud peale uute õpilaste ka koolile ja vallale palju tuntust.
Eks see ju ikka väike ime on, et ühes Eesti hõredamini asustatud piirkonnas, Alutaguse metsade vahel Ida-Virumaal tegutseb endise Eesti koondise mängija korvpallikool ning lisaks keskhariduse omandamisele on siin koolis võimalus saada ka väga kvaliteetset korvpalliharidust.
Oma toetust Iisaku gümnaasiumi ja Reinar Halliku tegemistele on avaldanud nii peaminister kui vabariigi president.
Erinevate poliitikutega kohtudes on alati pakutud ka lahendusi gümnaasiumi rahastamiseks riigi poolt. Väljapakutud variantidest on alati toetust leidnud lahendus, et Iisaku gümnaasiumi korvpalliakadeemia rahastus võiks olla sarnane Audentese spordikooli omaga, mida riik praegu rahastab. Praegu mul kahjuks aga puudub informatsioon, et vallajuhid oleks riigiisadega läbirääkimisi jätkanud.
Kas Iisaku gümnaasiumi ja korvpalliakadeemia pidamine on kallis?
Kooli õpilaskodus elavad õpilased maksavad oma kulud kõik ise kinni, nii majutuse kui toitlustuse.
Õpilaste arvu kasv on vähendanud valla poolt õpetajatele makstava palgaraha osa
2019: 62 587 eurot, 28 õpilast
2020: 42 368 eurot, 42 õpilast
2021: 27 796 eurot, 48 õpilast
Riigi toetus koolidele on otseselt seotud koolis õppivate laste arvuga. Ehk siis mida rohkem lapsi, seda rohkem raha. Suurem õpilaste arv vähendab jõudsalt valla kulusid. Kuna laste arv on tõusnud 136-lt 187ni, siis on gümnaasiumi pidamine vallale palju odavamaks läinud.
Suurtes gümnaasiumides ei pea kohalik omavalitsus oma eelarvest õpetajate palgaraha juurde panema, kuna riigi toetus katab kõik kulud. Iisakus on aga gümnaasiumiõpetajate riigipoolsele palgafondile omavalitsus alati peale maksnud. Nüüd aga, kui õpilaste arv suureneb, väheneb ka valla koormus.
Teiste omavalitsuste lapsi õpib praegu Iisakus 39, nendest 20 on põhikoolis ning 19 gümnaasiumis. Omavalitsused maksavad meie valla eelarvesse riigi kehtestatud summa, mis on 92 eurot kuus õpilase kohta. Kokku saame sellel aastal teiste laste koolituskulude katteks omavalitsustelt 43 060 eurot.
Riik annab koolidele toetust veel õpetajate koolituskulude katteks, õppekirjanduse soetamiseks, õpilaste koolilõuna kulude katteks, koolijuhtide palgarahaks jne. Põhimõte riigi rahastamisel on ikka sama, et mida rohkem õpilasi, seda suurem summa.
Koolimaja ülalpidamine − küte, elekter, remont, koristamine jne − on muidugi omavalitsuse enda kulu. Iisaku gümnaasiumi suur hoone nõuab suhteliselt palju ülalpidamiskulusid, kuigi pärast hoone hiljutist renoveerimist on koormus siiski palju langenud.
Iisaku gümnaasium on leidnud oma Nokia
Mujal Eestis ringi liikudes küsitakse Iisaku gümnaasiumi ja Reinar Halliku korvpalliakadeemia kohta päris palju. Alati soovitakse edu ning tahetakse võimaluste piires aidata.
Poliitikud toovad Alutaguse vallas toimuvat haridusmuudatust heaks regionaalpoliitika ja integratsiooni näiteks ning koolijuhid imestavad, kuidas väikese sündimusega ja ühes Eesti hõredamini asustatud vallas on järsku kooli õpilaste arv hüppeliselt tõusma hakanud.
Suur tänu Reinar Hallikule ja koolidirektorile Külli Guljavinile, kes koos oma meeskondadega on vahepeal varjusurmas olnud koolile eluvaimu jälle sisse puhunud.
Loodan väga, et oskame saavutatut hinnata ja hoida.
| Õppeaasta | Üldarv | Põhikool | Gümnaasium |
|---|---|---|---|
2002/03 | 232 | 193 | 39 |
2003/04 | 247 | 207 | 40 |
2004/05 | 250 | 212 | 38 |
2005/06 | 234 | 234 | 40 |
2006/07 | 223 | 180 | 43 |
2007/08 | 209 | 168 | 41 |
2008/09 | 185 | 151 | 34 |
2009/10 | 179 | 150 | 29 |
2010/11 | 168 | 141 | 27 |
2011/12 | 152 | 127 | 25 |
2012/13 | 150 | 120 | 30 |
2013/14 | 146 | 121 | 25 |
2014/15 | 144 | 117 | 27 |
2015/16 | 138 | 113 | 25 |
2016/17 | 136 | 114 | 22 |
2017/18 | 136 | 108 | 28 |
2018/19 | 144 | 116 | 28 |
2019/20 | 163 | 120 | 43 |
2020/21 | 187 | 139 | 48 |