Riigi poolt KredExi kaudu Kiviõli Keemiatööstusele 37 miljoni euro laenamine peaks olema mõistlik samm nii laenuandjale kui ka laenuvõtjale.
JUHTKIRI Mõistlik riski jagamine
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
29. oktoober 2020, 02:02
Kevadel koondas see ettevõte 58 töötajat ja tegelikult muutus kogu õlitootmise jätkamine Kiviõlis küsitavaks. Viimase poole aasta jooksul on õlihinnad küll pisut ülespoole tulnud, kuid need ei ole tasemel, kus kommertspangad julgeksid ettevõttele laenata raha hädavajalikeks uuendusteks, et muuta tootmist ja kogu Kiviõli piirkonna keskkonda puhtamaks.
Siinkohal on riigilaen asjakohane nii keskkondliku, sotsiaalse kui ka majandusliku mätta otsast vaadatuna. Kui õlitööstus jätkab tegevust, laekub igal aastal riigile ligemale 10 miljonit eurot makse ning lisaks ka laenu intressitulu. Kui ettevõte jääks seisma, oleks hoobilt 500 inimest tööta. Kuhjuksid sotsiaalsed probleemid ja riik peaks nende leevendamiseks tegema suuri kulutusi.
Siinkohal on riigilaen asjakohane nii keskkondliku, sotsiaalse kui ka majandusliku mätta otsast vaadatuna.
Uute töökohtade loomise toetamine on samuti kulukas ning lähiminevik on näidanud, et tulemused saabuvad visalt ja soovitust märksa aeglasemalt ning kordades väiksemas mahus.
Loomulikult jääb püsima risk, et riik ei saagi kogu laenatud raha tagasi. Kui õlihinnad peaksid maailmaturul pikemaks ajaks veelgi madalamaks langema, siis ei hoia õlitootmist elus ükski leping. Siis on valida, kas riik võtab tootmise üle või teenib osa laenurahast tagasi vanaraua müügiga. Aga kokkuvõttes oleks see siiski väiksem kaotus kui see, et ettevõte praegu päevapealt tegevuse lõpetaks.