Johanna Maarja Tiik: Ida-Virumaal on tarvis konkreetseid ideid

Johanna Maarja Tiik, Eestimaa looduse fondi kliimaekspert Foto: Eestimaa Looduse Fond

Ida-Virumaa tuleviku planeerimise osas on positsioonid sisse võtnud eri osapooled. Nagu mesilased sumisevad nad rahandusministeeriumi koordineeritava õiglase ülemineku morsikannu ümber.

Paralleelselt koostatakse Ida-Virumaa omavalitsuste liidu initsiatiivil ka nelja temaatilist plaani ideedega, mis panustavad omakorda õiglase ülemineku kavasse. Kuidas aga tagada, et väärt mõtted vaid plaanidesse ja arengukavadesse pidama ei jääks?

Euroopa Liidu turureeglite ja osaliselt ka valitsuse otsustamatuse tõttu on Ida-Virumaa tulevik võrdlemisi ebaselge, kuna ajalooliselt maakonna veduriks olnud põlevkivitööstus on viimastel aastatel üha rohkem hinge vaakumas. Iseäranis selles vallas, mis puudutab põlevkivist elektri tootmist.

Pelgalt visioon ei loo töökohti ega too leiba lauale ega elektrit või soojust kodudesse. Seda saavad tuua üksnes konkreetsed, läbi analüüsitud lahendused.

Siin-seal sektori päästerõngaks tituleeritud põlevkiviõli tootmine on aga pikas perspektiivis endiselt küsitav, kuna see sõltub esiteks nii Euroopa Liidust saadavatest tasuta süsinikukvootidest kui ka nafta hinnast maailmaturul. Mõlemad on suuresti ka poliitilised otsused, mitte pelgalt majanduslikud. Vaadates nii Euroopa Liidu kui ka maailma üha teravnevat konsensust kliimamuutuste vastu võitlemise olulisuse osas, ei ole igal juhul mõistlik põlevkivi jaoks kõige optimistlikumast stsenaariumist lähtuda.

Eespool mainitud plaanide roll on vastata küsimusele: kuidas edasi? Keskkonnaorganisatsioonide eestveetava Ida-Viru roheplaani energiatõhususe ja taastuvenergeetika valdkonna koostamisel on sihiks põimida omavahel kokku tulevikku sobivad majanduse ja elukeskkonna lahendused, pakkudes selleks ekspertide ja kohalike koosloomes valminud konkreetseid võimalusi. Ida-Virumaale uue narratiivi või visiooni leidmisest on räägitud juba pikki aastaid, ent pelgalt visioon ei loo töökohti ega too leiba lauale ega elektrit või soojust kodudesse. Seda saavad tuua üksnes konkreetsed, läbi analüüsitud lahendused.

Koostatava roheplaani taastuvenergiat ja energiatõhusust puudutav osa keskendub küsimusele, mis saab põlevkivisektori hääbudes energiavarustusest. Küsimusele otsitakse vastust nelja temaatilise teemagrupi all: tuuleenergia, päikeseenergia, energiasalvestus ja vesinikutehnoloogiad ning viimasena energiatõhusus. Valdkonna ekspertide koosloomes valminud ettepanekud ja lahendused on peatselt vormumas maakonna elanike ning ettevõtjate kaasabil konkreetsemateks ja seejärel leiavad lahendused tee uuendatavasse maakonna arengustrateegiasse.

Ida-Viru maakonna arengustrateegiale on vahetevahel ette heidetud liigset üldistust. Detailid on aga olulised. Roheplaani väljapakutavad ideed aitavad tuua lahendusi idavirulastele lähemale ja tõlgendada neid arusaadavasse keelde, sealhulgas analüüsides nende mõju maakonna arengu erisugustele tahkudele, nagu näiteks keskmine palk või rändesaldo.

Roheenergeetika ei ole enam midagi kauget või tulevikku suunatut, vaid suuresti juba käegakatsutavad ja toimivad lahendused, mis aitavad hoida tuled korterites põlemas ning samal ajal liikuda sihiks seatud kliimasõbralikuma majandusmudeli poole. Mitmete ettepanekute puhul on tegu juba toimivate praktikate tõhustamisega − näiteks korterelamute renoveerimistaotluste lihtsustamine või parema ligipääsu rahalistele võimalustele ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning kogukondadele laiemalt. Nõnda saavad nad hõlpsamini taastuvenergia projekte ellu viia.

Praegu pidurdab renoveerimistoetuste efektiivset kasutamist puudulik arusaam renoveerimist vajavatest hoonetest, kuna uuring on tehtud vaid mõne Ida-Viru asula kohta. See illustreerib ilmekalt üht maakonna arengut pidurdavat pudelikaela: toetus on olemas, ent seda osatakse kasutada vähe. Rahale ligipääsu aitaks tagada näiteks omakapitali tagastised või laenud KredExilt või suisa nn kapitali vautšer, kus konkreetsed kogukonnad saavad otsustada, kuidas ning millisel eesmärgil riigi poolt tagatud raha taastuvenergia projektide elluviimiseks kasutatakse.

Lai visioon või lugu Ida-Virumaa tulevikust on loomulikult tähtis, nii turunduslikust vaatevinklist kui ka eneseusu säilitamiseks. Visioonist veelgi olulisemad on aga konkreetsed lahendused ja teod, mis ei vastanda omavahel majandusarengut ja elukeskkonna hoidmist, Eesti põlevkivisektorit ja Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärke, vaid aitavad Ida-Virumaal uhkelt kujundada oma nägu ja tegu.