:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2012/12/19/11991725t1h226e.jpg)
Iga-aastase katuseraha jagamise ajal kõlavad vastandlikud hääled.
JUHTKIRI Valijale tema enda rahaga kosja tulek
Need, kes on parajasti võimul ja saavad jõulude eel sellise "kommiraha" laiali pildumises osaleda, räägivad tõemeelselt, kuidas nad tegelevad regionaalpoliitikaga; need, kes parajasti opositsioonis on, nimetavad toimuvat avaliku raha eest häälte ostmiseks. Tõsiasi on aga, et kui rollid muutuvad, siis läheb kõik vanaviisi edasi, ainult et katuseraha praegustest kriitikutest on saanud selle pooldajad ja vastupidi.
Ühelt poolt tasub ju tõesti heameelt tunda, et järgmisel aastal tuleb ka Ida-Virumaale pool miljonit eurot lisaraha, mis riigieelarve hämarates soppides muidu kes teab mille peale lihtsalt ära kuluks. See, kuivõrd põhjendatud need valikud on, jääb alati vaieldavaks. Kui Keskerakonna juhatuse liige Tõnis Mölder ütles, et katuserahaga toetatakse eelkõige neid valdkondi, mis on saanud kannatada koroonaviiruse leviku tõttu, siis on küsitav, kas Ida-Virumaal suurima toetuse saanud pühapäevakooli ehitus on just kõige suurem abivajaja.
Üldiselt pole muidugi midagi halba selles, kui mõni spordiklubi saab juurde 10 000−15 000 eurot või mõnes lasteaias saab mõni ruum remonditud või paremini sisustatud. Küsimus on, milliste põhimõtete järgi valikuid tehakse. Igasugusele avaliku raha taotlemisele eelneb tavaliselt üksikasjalik põhjendamine. Katuseraha puhul loeb vaid saadiku enda tahe.
Paraku paistab seejuures pahatihti selgelt läbi ka katse sel moel endale populaarsust võita. Eriti kui lähenemas on valimised. Valijale tullakse tema enda rahaga kosja.