Mihkel Nestor: elu pärast koroonapandeemiat

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütilk Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Uue aasta esimene kvartal ähvardab tulla meditsiinisüsteemi ja majanduse jaoks väga keeruline.

Samas on paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, juba alustanud elanikkonna vaktsineerimist. See lubaks ka majandusel taas vabamalt hingata.

Valgus tunneli lõpus

Koroonapandeemia teine laine, mis muu maailmaga võrreldes Eestisse küll hilinemisega jõudis, on nüüd püüdmas aina uusi tippe ning vähemalt haiglapersonalil oli üldse raske mingisugustest jõulupühadest unistada. Et pikad pühad nakatumist veelgi tõstavad, siis saab uue aasta algus olema praegusest veel hullemgi.

Ent nagu ütleb Hollywoodi filmides ülekasutatud mõttetera, on öö pimedaim enne koitu. Nagu me teame, on ravimiteadlaste pingutused kandnud vilja. Alguses jõuab vaktsiin muidugi vaid riskigruppideni, kuid ehk on see ka piisav, et saaksime taas mõelda piirangute leevendamisele.

Enamik haiglaravi vajavatest patsientidest on vanemaealised või põevad raskeid kroonilisi haigusi. Kui nende inimeste nakatumine on peatatud ja haiglate koormus väheneb, puudub vajadus ka ulatuslikeks piiranguteks. See võimaldaks normaalsesse hingamisrütmi naasta ka Eesti majandusel.

Euroopa meistrivõistlused vaktsineerimises

Mõistagi ei sõltu majanduse taastumine vaid Eesti vaktsineerimisprogrammi kulust. Väga oluline on, et asjad liiguksid samas tempos edasi ka teistes riikides. Kuigi ravimiameti otsus annab rohelise tule kõikidele Euroopa Liidu riikidele, võib arvata, et vaktsineerimine ei liigu riikides päris ühtlases tempos.

Ühelt poolt saab tegemist olema Euroopa lahtiste meistrivõistlustega haldussuutlikkuses, kus paremini õlitatud bürokraatiaga riigid ehk vaktsineerimisega kiiremini ühele poole saavad. Teisalt on riikide lõikes väga erisugune ka elanikkonna valmidus vaktsineeritud saada, mis näiteks Prantsusmaa puhul võib muutuda reaalseks probleemiks.

Seevastu Aasias, kus viiruse teist lainet on suuresti õnnestunud vältida, ollakse elanikkonna lausvaktsineerimise asjus üsnagi äraootaval seisukohal. Halvemal juhul võib vaktsineerimisprogrammide erisugune tempo takistada inimeste vaba liikumist ka siis, kui Eestis on olukord juba kontrolli all. Mõeldes Eesti peamiste kaubanduspartnerite ja välisturistide lähteriikide peale, siis on nemad õnneks teinud kõik ettevalmistused, et vaktsineerimine toimuks võimalikult kiiresti.

Kui kiiresti majandus taastub?

Sellegipoolest tasub optimistidel täna juba mõelda majanduse taastumisele ning sellele, kuidas selle kiirus ja kulg nende elu ning äri mõjutavad. Kõige kriitilisem on küsimus mõistagi kriisis enim kannatada saanud tegevusalade jaoks, nagu turism ja transpordisektor. Kahjuks ei sõltu nende taastumine mitte niivõrd Eestist, kuivõrd sellest, kui kiirelt elu normaliseerub meie põhiliste välisturistide koduriikides.

Vähemalt Tallinnas oodatakse pikisilmi tagasi soomlasi, kes näiteks veel 2019. aastal moodustasid üle 30% kõikidest majutusasutuste külastajatest. Soomes on riskigruppide vaktsineerimine samuti alanud. Väga heal tasemel Soome meditsiinisüsteem suudab sellega ilmselt ka kiiresti toime tulla.

Mõne arvamuse kohaselt jääb turism virelema aastateks, teised leiavad, et pärast pikka ootamist tõttavad inimesed esimesel võimalusel välisreisile.

Kuid kas koroonast pääsemise tähistamiseks võetakse kohe ette ka retk Eestisse? Soome puhul võib turismi taastumist hakata varjutama riigi majandusseis. Kuigi Soome SKP on tänavu saanud pihta üllatavalt vähe, on viimased kuud toonud kaasa teadaandeid aina uute koondamiste kohta.

Turismi taastumiskiirus puudutab muidugi ka paljusid teisi riike, kuid ennustusi leidub seinast seina. Mõne arvamuse kohaselt jääb turism virelema aastateks, teised leiavad, et pärast pikka ootamist tõttavad inimesed esimesel võimalusel välisreisile. Tõe selgumiseni läheb küll veel aega, aga pigem võiks turismi taastumiskiiruse suhtes olla optimistlik.

Jõukate riikide tööturud on suure kriisi käigus jäänud tänu valitsuste heldetele toetusmeetmetele väga heasse seisu. Lisaks on oluliselt kosunud inimeste säästud, mis optimismilaine najal ilmselt taas käiku julgetakse anda.

Majanduskasv saab hoo üles 2021. aasta teises pooles

Eesti suurimad majandussektorid, nagu töötlev tööstus, kaubandus ja ehitus, on kriisi käigus saanud seni veidi vähem pihta, kuid naasmist endiste ärimahtude juurde oodatakse pingsalt ka seal. Kõige segasemad on signaalid ehituses, kus ettevõtted kardavad olulist tellimuste kahanemist, samas kui ehituslubade statistika viitab vastupidisele trendile.

Töötlevas tööstuses pole see-eest suutnud pandeemia ägenemine positiivseid meeleolusid tumestada ning sealsete ettevõtete kindlustunne on kriisieelsest kõrgemgi. Jaekaubandus on ehk üks väheseid valdkondi, kus koroonakriis on tõepoolest esile kutsunud "struktuurseid muutusi". E-kaubandus on kriisi käigus saanud sisse korraliku kiirenduse ja see jääb turgu mõjutama ka edaspidi.

Teisalt pole põhjust ka liialt muretseda: elanike säästud on vähemalt kogusummas aegade kõrgeimal tasemel ja oma panuse annab tarbimisele ka II pensionisamba reform.

SEB prognoosib 2021. aastaks jätkuvalt 3,3% SKP kasvu, kuid seda just tänu hoogsale majanduselule aasta teises pooles.