Marje Muusikus: otsustavat pööret koroonasse nakatumises Ida-Virumaal veel pole

Terviseameti ida regiooni juht Marje Muusikus. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Võrreldes jõulueelse ajaga on koroonasse nakatumine Ida-Virumaal pisut vähenenud, kuid terviseameti Ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikuse sõnul saab selgema ettekujutuse, kas nakatumine on maakonnas pööranud otsustavalt langusesse või mitte, alles jaanuari teises pooles, mil avaldub pühadeaegsete kontaktide ja ka järgmisel nädalal koolides osaliselt taastuva kontaktõppe mõju.

Ida-Virumaa  haigestumuse näitaja, mis vahepeal küündis juba üle 1100 saja tuhande elaniku kohta, on nüüd pisut langenud ja jäänud püsima 800-900 vahele. Mida teie luureandmed viiruse edasise leviku kohta uuel aastal ütlevad?

Haigestumise taseme langemine ja ka lähikontaktsete arvu vähenemine on olnud head trendid. Aga praegu on edasist kulgu veel keeruline ennustada. Jaanuari keskpaigas on ilmselt selgem ettekujutus, kuidas on pühad, kus inimesed üksteisega tavapärasest rohkem kokku puutusid, mõjunud. 

Jätkuvalt tuleb päris palju haigestumisi pereringist ja töökohtade kaudu. Osas asutustes, kus võis eeldada nakatunute olemasolu, korrraldasime ka pühade ajal laustestimisi ja seetõttu ongi viimasel ajal positiivsete proovide protsent testide üldarvust olnud kõrge. 

Pühade aeg oli samas hea selles mõttes, et osa ettevõtteid, kus ei olnud küll suuri koldeid, aga mõned töötajad siiski nakatusid, oli riskide vältimiseks jõulu- ja aastavahetuspuhkusel. Loodame, et nüüd, kui nad taas tööd alustasid, on viiruse leviku oht neis möödas. 

Haigestumus koroonasse pööras Ida-Virumaal sel nädalal taas tõusule

Eelmise aasta eelviimasel päeval langes Ida-Virumaal koroonasse haigestumus 100 000 elaniku kohta mitme nädala järele alla 1000. Uue aasta esimeste päevadega langes see veelgi ja jõudis 4. jaanuariks tasemele 808, mis polnud enam märkimisväärselt suurem kui Harjumaal, kus see ulatus üle 720. Seejärel algas aga uus tõus: laupäeva hommikuks oli see näitaja Ida-Virumaal 924. 

Kui aasta esimestel päevadel sai maakonnas koroonadiagnoosi alla 75 inimese ööpäevas, siis viimastel päevadel on need arvud olnud märksa suuremad: kolmapäeval 140, neljapäeval 155, reedel 140 ja laupäeval 118.  

Kas on tekkinud ka uusi suuremaid koldeid? 

Praegu ei ole. Pigem tulevadki uued nakatumised olemasolevatesse kolletesse juurde. 

Kindlasti annab aasta alguse statistikas tunda, et perearstid olid pühade ajal samuti puhkusel ja sel ajal tehti proove vähe. Aga neil, kel oli selge vajadus testima minna, oli võimalik seda teha. 

Millal jõuab Ida-Virumaal vaktsineerimise järg hooldekodudeni?

Tahan väga loota, et võimalikult ruttu. Hooldekodu elanike puhul on enamasti alguses olnud COVIDi sümptomid kergemad või üldse puudunud, aga pärast on see osal eakatel, kel on ka kaasuvad haigused, ägenenud üsna kiiresti.  

Kuidas on haigestumise kulg läinud Kuremäe nunnakloostris? 

Viimasest haigestumisest on nüüdseks juba üle kahe nädala möödas. Kuna seal olid peaaegu kõik elanikud haigestunud, siis sealt uusi juhtumeid enam ei tule. Alguses avastati nakatumine nendel, kes vajasid haiglaravi. Hilisema laustestimisega osutuski, et peaaegu kõik on haigestunud. 

Uuest nädalast jätkub alg- ja lõpuklassides kontaktõpe ka Ida-Virumaa koolides. Mida see võib kaasa tuua?

Eks ikka need kohad, kus on palju inimesi tihedalt koos, on nakkuse leviku jaoks soodsad. Oleme näinud, et kui saatsime koju ühe klassikomplekti või ühe korruse õpetajad, levis viirus ikkagi edasi.

Koolimajas on palju ühiseid ruume − garderoobid, söögisaalid, õpetajate toad − ja tegelikult liiguvad eri vanuseastmete lapsed majas päeva jooksul päris palju. Koolid on ju suured. Kui ikka minna koolimajja vahetunnil, siis käib seal väga suur liikumine. 

Aga hea on seegi, et osa klasse jääb esialgu veel distantsõppele. See vähendab ikkagi kontaktide arvu ja ühtlasi nakatumise tõenäosust. Arusaadav on samas, et lõpuklassides läheneb eksamite aeg ja seetõttu on vahetu õpe vajalik. Eks see ongi selline mõistliku tasakaalu otsimine praeguses olukorras. 

Aga kui koolidest hakkab viirus jälle levima nagu sügisel, siis ei ole midagi teha:  lähikontaktsete ringi sattuvad õpilased ja õpetajad tuleb jälle isolatsiooni saata. Need juhtumid hakkavad paratamatult tulema. Kui üldised haigestumise arvud on nii suured nagu praegu, siis ei ole võimalik haiguse levikut päeva pealt pidurdada.