/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2021/01/11/13571367t1h3d9b.jpg)
Eelmise aasta lõpus korraldati Eestis teavituskampaania, mis hoiatas, et alates uuest aastast lõpetab 110 täielikult funktsioneerimise. Ometigi otsustati, et alanud aastal sinna helistajate jälgimist jätkatakse, kuna nende arv on märkimisväärne. Aastal 2019 helistati ida regioonist sellele vanale politseinumbrile 5000 korda. See tähendab potentsiaalselt ka tuhandeid abivajajaid või rikkumistest teavitajaid.
See on näide sellest, kui keeruline on inimestes kinnistunud info mõjutamine.
Aastate jooksul on riik juurutanud erinevaid infotelefone alates tasuta perearstiliinist ja lõpetades keskkonna- või maanteeinfoga seotud numbritega. Eesmärk ikka see, et inimesed annaksid teenistustele teada, kui keegi abi vajab või kui nad märkavad, et kusagil on midagi valesti ja tarvis oleks sekkuda.
Aga kindlasti pole mõistlik erinevaid valdkondi kureerivatel riigiametitel omada selleks eraldi infonumbreid, sest inimesed ei suuda neid pähe õppida ning see võib tulla kahjuks, kui olukord vajab kiiret reageerimist. Koroonakriisi lahvatades mullu kehtestati uus riigiinfo telefon 1247, kust inimesed saavad teavet erinevate valdkondade kohta. Ja see on ka mõistlik, kui meil oleks kaks sellist riiklikku infoliini: ühest saab inimene teavet riiklike ja ka omavalitsuste teenuste kohta, teine − 112 − oleks aga ette nähtud hädaabikõnedele. See tagaks, et inimesel oleks riigiga ja riigil inimesega palju lihtsam suhelda.