/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2021/01/15/13578997t1h4e4d.jpg)
Eesti avalikkus on pidanud juba pikemat aega jälgima kemplust Mulgimaa pealinnas Viljandis, kus kohalike kirgi kütab Jaak Joala auks püstitatud mälestusmärk. Vaidlus selle kesklinna sobilikkuse ümber muutus aina raevukamaks, kuni sekkus ka kuulsa laulja lesk, kes nõudis mälestusmärgi ärakoristamist. Seepeale teatas Viljandi linnapea kavatsusest kuju inimeste silme alt minema viia, et see ei tekitaks enam tüli.
Kas aga skulptuur, mille eest on makstud 70 000 eurot, peaks lõpuks maanduma prügimäel või kusagil angaaris, on juba uus küsimus. Muidugi tuleb austada laulja lähedaste arvamust, kuid Ida-Viru turismiedendajad on leidnud, et sellele kujule oleks sobiv koht Kreenholmi õuel, kus paar aastat tagasi toimusid ülimenuka lavastuse "Kremli ööbikud" etendused. Selle keskne tegelane oligi Jaak Joala.
Etenduse toimumispaik oli endise ketrusvabriku hoov, kuhu paigutati ümmargune lava (ka nimetatud monument on ümmargune, meenutades küll kuulutuste tulpa). Kogu selle etenduse olemus ja värvide mäng on selle mälestusmärgiga sarnased.
Jah, tuleb tunnistada, et monumendid ja mälestusmärgid, kuigi ise külmast kivist või metallist, kutsuvadki sageli esile üsna kirglikke vaidlusi. Seda kas konkreetsete sündmuste-isikute vastuolulisuse või kunstilise teostuse tõttu.
Ent ei saa mööda vaadata sellestki, et aeg tasandab neid kirgi ning lõpuks kohanduvad skulptuurid ja monumendid avaliku ruumiga. Tasub meenutada kas või Vabadussõja võidusammast Tallinnas, mis omal ajal samuti väga kirgliku vastuvõtu osaks sai.
Jaak Joala skulptuuri oleks patt raisku lasta, seda enam, et sellele on nii palju turundust tehtud, et tegemist on juba praegu korraliku turismimagnetiga, millel on olemas arvestatav oma lugu. Pealegi võib öelda, et selle kuju Ida-Virumaale toomisel oleks tegu juba taaskasutusega, millel on ju tänapäeval vägagi positiivne kuvand.