:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/05/12917048t1hba28.jpg)
Praegu, mil Ida-Viru kohalike omavalitsuste volikogud on vastu võtmas järgmise aasta eelarvet, võiksid nad teha mõistliku otsuse suunata varem munitsipaalmeediale kulutatud raha sotsiaalsfääri, haridusse või mõnda muusse valdkonda, mille puhul on pidevalt kombeks rääkida, et raha ei jätku.
Ainuüksi munitsipaallehe peale kulutasid kaheksa Ida-Viru omavalitsust eelmisel aastal suurusjärgus 350 000 eurot. Lisaks veel muud kulud videote tootmiseks sotsiaalmeediasse ja mujale.
Praktika on veenvalt näidanud, et mõnede eranditega ei teeni munitsipaalmeedia mitte avaliku teavitamise eesmärki, vaid teeb eelkõige parajasti võimul olijate propagandat, et võita elanike poolehoidu valimistel. Sellele probleemile on aastaid juhtinud tähelepanu nii riigikontroll kui ka õiguskantsler.
Kui need, kes parajasti on võimul, kasutavad enesereklaamiks pikka aega avalikku raha, siis teised peavad reklaami ostma oma raha eest. See tekitab valimistel ebaõiglase konkurentsi. Sisuliselt on see ka avalik vargus, kui maksumaksja raha kasutatakse ühe seltskonna võimulpüsimise huvides.
Aga inimesi tuleb ju teavitada, kõlab kulunud vastuväide. Muidugi tuleb. Samas tuleb vahet teha, et avalik teave on omavalitsuse otsuste ja teadete avaldamine, aga mitte jutustused ja pildiseeriad omavalitsusjuhtide "kangelastegudest". Üle 80 protsendi inimestest kasutab internetti. Tuleks hoolitseda esmajoones, et kohaliku omavalitsuse otsused, määrused, koosolekute protokollid, sündmuste ja ametnike tegevuse eelinfo ning muu ametlik teave jõuaks võimalikult kiiresti ja selgelt sinna, et see oleks kiiresti leitav.
Paljudes riikides käibki teavitus nõnda. Munitsipaalmeediaga jätkamiseks puuduvad sisulised põhjendatud argumendid.