Kaja Kallas: rohelepe pole Ida-Virumaa jaoks oht, vaid võimalus

Kaja Kallas, peaminister, Reformierakond Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Põlevkivitööstusel on Eesti majanduses vaieldamatult oluline roll, kuid samas on sel oluline roll ka kliimaneutraalse majanduseni jõudmisel.

Üha karmistuvast Euroopa Liidu (EL) energia- ja kliimapoliitikast tulenevalt ei pääse põlevkivielekter varem või hiljem enam turule. Nii toodetud elekter läheb tulevikus liiga kalliks, mis toob kaasa nõudluse kadumise. Seega tasub ELi rohelepet ja sellest tulenevaid kliimaeesmärke näha mitte ohtude, vaid pigem võimalustena ning põhjalikult analüüsida, kuidas eesmärkide elluviimiseks vajalikud muudatused saaksid tuua edaspidi Eesti majandusele ja Ida-Virumaale võimalikult suurt kasu.

Oleme öelnud, et maksumaksja rahaga ei peaks enam suurinvesteeringuid põlevkivienergeetikasse tegema. Samas ei keela keegi põlevkivi keskkonnasõbralikku väärindamisse investeerida erasektoril.

Kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikeks investeeringuteks on mõeldud ca 30% ELi tulevasest pikaajalisest eelarvest ja taaskäivitamise kavast, seega on Eestile keskkonna- ja kliimamuutuste mõju vähendavateks tegevusteks järgnevatel aastatel ette nähtud kokku ca 3,3 miljardit eurot. See summa sisaldab ka õiglase ülemineku fondi tuge suurusjärgus 340 miljonit, mille eesmärk on majandust mitmekesistades kindlustada, et kui fossiilsete kütuste põhine tegevus Ida-Virumaal kahaneb, ei kaota inimesed oma sissetulekut.

Oleme leppinud kokku, et töötame koostöös Ida-Virumaa omavalitsuste, ettevõtlusorganisatsioonide ja teadlastega õiglaseks üleminekuks ja uute töökohtade loomiseks välja tegevuskava, mis toetab piirkonnas teadusmahukaid tööstus- ja tootmisarendusi. Valitsus on ametis olnud alles kaks nädalat, kuid töö selle nimel käib.

Samuti oleme otsustanud mitte laiendada õiglase ülemineku fondi kasutuse sihtpiirkonda, mis võimaldab suunata kõik pingutused fondi raha võimalikult kiireks kasutuselevõtuks ja Ida-Virumaa tegelikuks toetamiseks. Lisaks õiglase ülemineku fondi toetusele soovime suunata piirkonda ka lisaraha. Muu hulgas analüüsime tööstusinkubaatori ja rakendusliku tööstusrobootika teadus-arenduskeskuse Ida-Virumaale rajamise toetamist.

Üleminek peab olema hästi läbi mõeldud ning piirkonna elanikele võimalikult valutu, mistõttu oleme töökohtade säilimiseks ja loomiseks võtnud suuna tööstuse ümberkorraldamisele, ettevõtete suurinvesteeringute Ida-Virumaale meelitamisele ja ettevõtluse arendamisele. Ettevõtluse arengu seadmist õiglase ülemineku protsessi keskmesse on toetanud nii Ida-Virumaa omavalitsused kui ka protsessi kaasatud ettevõtjad ja erialaliidud. Samuti pannakse rõhku kõrgepalgalistele töökohtadele: üks peamisi väljakutseid on uute sama tasuvate töökohtade loomine, nagu on praegu väheneva töötajate arvuga põlevkivisektoris.

Kindlasti ei ole siin reeglit, et need töökohad peaksid tekkima üksnes energeetikasektoris. Küll aga on piirkonna elanikele kõrgema palgaga töö pakkumiseks vaja innovaatilistesse tehnoloogiatesse suunatud investeeringuid, mille abil edasi arendada nii olemasolevat tööstust (sealhulgas on ka põlevkivi keskkonnasõbralik väärindamine üks võimalik tulevikusuund) kui ka toetada uue tööstuse tekkimist ning Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamist.

Uute investeeringute toetamine piirkonnas on õiglase ülemineku protsessi prioriteet, seda nii olemasoleva tööstuse uute investeeringute toetamisel kui ka täitsa uute ettevõtjate toomisel piirkonda. Kavandamisel olevad meetmed on selgelt suunatud lisandväärtuse kasvule ja töökohtade loomisele. Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on juba teinud head tööd piirkonda uue tööstuse toomisel ja see peab kindlasti jätkuma, samuti on oluline roll teistel maakonnas tegutsevatel organisatsioonidel, mis ettevõtluse arendamisesse oma panuse annavad.

Oleme seadnud riigi sihiks väljuda põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. See annab aega muudatused hästi ette valmistada, sh ka näiteks noortele võimaluse töökohtade struktuurse muudatusega eriala valikul arvestada. Samuti oleme öelnud, et maksumaksja rahaga ei peaks enam suurinvesteeringuid põlevkivienergeetikasse tegema. Samas ei keela keegi põlevkivi keskkonnasõbralikku väärindamisse investeerida erasektoril.

CO2 kvootidest. Euroopa Komisjon kavatseb tänavu juunis esitada ettepaneku ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi direktiivi muutmiseks, et viia selle eesmärk kooskõlla Euroopa Komisjoni ettepanekuga tõsta 2030. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki, et saavutada ELi heite vähenemine 55% võrreldes aastaga 1990. Eesmärk ei ole luua uut süsteemi, vaid viia olemasolev süsteem uute eesmärkidega kooskõlla.

Eesmärkide täitmisel on oluline ka see, et ei toimuks süsinikuleket ehk tootmine ei liiguks EList välja kolmandatesse riikidesse, mille tagajärjel tegelikku CO2 heite vähenemist ei saavutata. Seega peaks tasuta ühikute eraldamine süsinikulekke ohuga sektoritele jätkuma vähemalt aastani 2030.

Eestis kuulub põlevkiviõli tootmine süsinikulekke ohuga sektorite hulka ning saab olulises mahus tasuta ühikuid.

Eesti on olnud seisukohal, et ambitsiooni tõstmise tõttu peavad eesmärgi täitmisesse panustama kõik sektorid. Samas tuleb põhjalikult analüüsida, kui palju peaksid eri sektorid oma heidet vähendama, et seda teha kulutõhusalt ning riikide eripäradega arvestades. Selle jaoks on vaja, et Euroopa Komisjon viiks läbi põhjaliku liikmesriikidepõhise mõjuanalüüsi.

Eesti on nendes sektorites juba oluliselt oma heitkoguseid vähendanud, mille tõttu on oluline, et kliimapoliitika õigusaktide läbivaatamisel arvestatakse ka liikmesriikide saavutatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamist.