Me oleme sellest korduvalt ka varem rääkinud, et erakonna mainet on siin aastaid räsinud sundparteistamine, korruptsioon ning bütsantslik valitsemisstiil omavalitsustes. Narvas oli erakonna enesepuhastus valus, sest oli oht sealses poliitpildis marginaliseeruda. Nüüd ollakse taas võimul ja endisest alekseivoronovlikust valitsusstiilist vähemalt sõnades distantseerunud.
Jõhvis on olukord lähedal tragikoomilisele. Keskerakonda kuuluvad kolm volikogulast istuvad eri nurkades ning on ka Keskerakonna fraktsioon, mille enamusel pole erakonnaga muud pistmist, kui et kaks selle liiget on sellest parteist välja visatud.
Põhjarannik on ka varem küsinud, et kes küll suudaks kokku lugeda, mitu Keskerakonda Ida-Virumaal siis on. Tundub, et partei peakorter isegi on selle aritmeetikaga hädas. Küll aga saadakse aru, et asi on mäda ning vajab korrastamist. Ja küllap saadakse ka aru, et selle aktsiooni käigus ei saa enam panustada Martin Repinskile, keda ei usalda siin isegi suur osa oma erakonnakaaslasi, rääkimata teistest poliitilistest jõududest.
Täna tunnistab ka Keskerakonna juhtkond probleemi nii enda kui Jõhvi mainega. Ja laias plaanis on põhjuseks ikka see, et suur osa volikogu liikmeid ning nendega seotud inimesi tahab ühisest eelarvepotist midagi endale saada. See pole aga muud kui korruptiivne mõtteviis, mille evijaid peaks valijad vallamajast võimalikult kaugel hoidma.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/02/12/13626083t1h0941.jpg)