Mihkel Nestor: äärmuste aasta ka Eesti ekspordis

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Foto: Jaanus Lensment / Postimees

2020. aasta oli äärmuslik nii meie ühiskonnaelus laiemalt kui ka Eesti ekspordis. Loodetavasti annab 2021. aasta võimaluse elu endisesse rööpasse seada.

Eelmisel nädalal avaldas statistikaamet detsembri ekspordinäitajad, mis võimaldab ühtlasi kokku võtta kogu möödunud aasta väliskaubanduses. Etteruttavalt võib öelda, et mingisugusest ühtsest 2020. aastast on rääkida keeruline: kui 12 kuu jooksul kokku kahanes Eestis toodetud kaupade müük välisriikidesse 0,5%, siis selle perioodi sisse mahub koroonakevade 17% langus teises kvartalis ja 18% kasv aasta lõpus neljandas kvartalis. Samamoodi saab ekspordi käekäigule anda väga erinevaid hinnanguid, kui vaadata seda konkreetsete tööstusharude, kaubagruppide või sihtriikide lõikes.

 Eesti ekspordi seis oli nigel ammu enne koroonakriisi puhkemist.

Alustuseks tuleb meenutada, et seis Eesti ekspordis oli nigel ammu enne koroonakriisi puhkemist. Eestis toodetud kaupade müük välisriikidesse sattus langusesse juba 2019. aasta teises pooles. Kuigi 2019. aastat ilmestasid suured pinged rahvusvahelises kaubanduses, põhjustasid languse toona üsna konkreetsed kaubagrupid: energiakaubad ja telekommunikatsiooni elektroonika.

Esimest neist pidurdasid saastekvootide oluline kallinemine ja kohaliku "blendimisäri" muutused, teine aga oli seotud konkreetse suurettevõtte tootmisplaanidega. Teisalt polnud ka ülejäänud eksportivas sektoris erilisi edulugusid − Eesti ekspordi peamine edendaja 2019. aastal oli hoopis teravili.

Samad kaubad, mis põhjustasid probleeme aastal 2019, mõjutasid pilti ka 2020. aastal. Suurima positiivse panuse mullusesse eksporti andis nimelt elektriseadmete müük, mida omakorda mõjutas tugevalt just telekommunikatsiooni elektroonika. Kokku suurenes selle kaubagrupi müük lausa 240 miljoni euro võrra. Seejuures tuli suur hüpe tänu väga jõulisele kasvule aasta lõpus. Kui aasta esimeses pooles oli elektriseadmete eksport ligi viiendiku võrra madalam kui 2019. aastal, siis neljandas kvartalis hüppas ekspordikäive lausa 80% tunamullusest kõrgemale.

Eksporti pidurdas 2020. aastal enim energiakaupade müük, kuid ka siin olid kvartalite lõikes näitajad väga erinevad. Kui aasta esimeses pooles oli nende eksport poole väiksem kui samal ajal 2019. aastal, siis 2020. aasta viimases kvartalis kasvas eksport 75%.

Ekspordinäitajaid mõjutas suurel määral mullu veel paar haru. Suure tõusu tegi üsna spetsiifiline tegevusala − mõõte- ja meditsiiniseadmete eksport, mis suurenes 2019. aastaga võrreldes ligi 50 miljoni euro võrra. Rohkem kui 40 miljoni euro võrra panustas ekspordikasvu veel toidukaupade, sh peamiselt jookide väljavedu.

Negatiivse poole pealt kahanes rohkem kui 90 miljoni euro võrra eelnevatel aastatel väga häid tulemusi näidanud valmismajade ja mööbli eksport. Peaaegu samavõrra langes ka erinevate masinate ja seadmete eksport, mida mõjutas väga suur kukkumine pakiautomaatide müügis.

Eesti ekspordi peamised sihtriigid jäid mullu samaks nagu 2019. aastal, kuid kasv ja kahanemine neil turgudel olid eri liigadest. Eesti peamiseks kaubanduspartneriks on endiselt Soome, kuhu viidi mullu 18% siin toodetud kaupadest. Samas oli eksport sinna mullu üsna tugevas languses. Kokku vähenes Soome-suunaline eksport 6% ja seda vedas eest puittoodete oluliselt kahanenud müük.

Soome järel sihtriigina tähtsuselt teisel kohal olevasse Rootsi kahanes eksport veidi vähem − 4%. Samamoodi oli ka siin põhjuseks puittoodete väljaveo langus, kuid peaaegu samavõrra kahandas eksporti ka mööbli ja valmismajade müük.

Juba teist aastat järjest oli Eesti tähtsuselt kolmas kaubanduspartner Ameerika Ühendriigid. Tegemist oli ka ühe vähese turuga, kuhu mullu õnnestus eksporti kasvatada ja seda lausa 24% võrra. Mingisugusest suurest eduloost ei maksa siin küll rääkida, sest valdava osa sellest annab ühe konkreetse ettevõtte kontsernisisene kaubavahetus.

Mineviku asemel on mõistagi palju põnevam see, kuidas läheb eksportival sektoril tänavu. SEB majandusprognoosis oleme arvestanud üsna tubli 5% kasvuga. Lootust kiiremaks kasvuks annab juba mullune madal võrdlusbaas. Kuigi koroonaviirus pole kuhugi kadunud, läks eksportival tööstusel 2020. aasta esimeses pooles nii halvasti, et selle tulemuse ületamine ei tohiks kuigi keeruliseks osutuda.

Lisaks praegu kiiret kasvu näitavatele kaupadele, nagu elektroonika või energiakaubad, võiks aasta edenedes lisanduda ka teisi olulisi tööstustooteid. Näiteks eelmisel aastal kiratsenud puidutööstus, valmismajade ja mööbli valmistamine peaksid saama tuge kriisi ajal heasse seisu jäänud Põhjamaade majandustelt. Majapidamiste sissetulekud on Soomes, Rootsis ja Norras kannatanud vähe ja tarbimiskindluse paranemisel peaks sealse kinnisvaraturu kasv siinsetele eksportijatele uusi võimalusi pakkuma.

Aasta teises pooles ootame aga ennekõike teenuste ekspordi vähemalt osalist taastumist, mis kriisieelsetel aegadel andis umbes kolmandiku Eesti koguekspordist. Kuigi ebakindlust on õhus veel küllaga, on tõenäoline stsenaarium siiski see, et inimesed soovivad esimesel võimalusel naasta oma seniste tarbimisharjumuste juurde. Loodame, et 2021. aasta seda ka võimaldab.