/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2021/02/15/13631203t1hf7f7.jpg)
2016. aastal oli Ida-Virumaal ja ka mujal Eestis rohkelt õnnetusi korterite gaasiseadmetega. Sama aasta märtsis hukkus vingugaasimürgituse tagajärjel Narvas 15aastane tütarlaps. Kaks aastat tagasi toimus gaasiõnnetus Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, kus vingugaasi tagajärjel hukkus korteris kaks inimest ning üks viidi haiglasse. Läinud nädalavahetus oli taas traagiline, kui Narvas hukkus jälle üks laps, samal ajal kui ka kahes Kohtla-Järve korteris tuvastati gaasilekked.
Eestis kasutab üle 30 000 majapidamise gaasil töötavaid veesoojendeid. Üks probleem on, et paljud neist on siiani nõukogudeaegsed, ehkki juba 2005. aastast kehtib seadus, mis keelab üle 15aastaste gaasiseadmete kasutamise. Ent ametkondadel puudub ülevaade, mis seisus need seadmed on − pilt on kindlasti kirju. Ja pole ju küsimus pelgalt seadmete vanuses, vaid ka nende paigaldamises ja hoolduses.
Riik on teinud eluruumides, kus kasutatakse gaasiseadmeid, kohustuslikuks vingugaasianduri olemasolu, kuid paraku on kahtlane, et enamikus sellistes eluruumides see väike vidin olemas on.
Kontrolli gaasi kasutavate kodude üle on keeruline riiklike meetmetega tõhusalt korraldada. Omal ajal, kui gaasiõnnnetuste jadad meid tabasid, leidus siin-seal ühistuid ja kommunaalettevõtteid, kes sellega tegelema hakkasid, kuid enamasti on gaasiseadmetega kodudes kogu vastutus jäetud ikkagi omaniku südametunnistusele. Üks võimalus siiski on: teha jätkuvalt selgitustööd, mille argumentidena saab kasutada neid traagilisi õnnetusi, mis päriselus on toimunud.