Erki Savisaar: kärpekäärid jäägu sahtlisse

Erki Savisaar, riigikogu liige, Keskerakond Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Värske rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tegi ülevaate riigi rahalisest seisust ja manas lugejatele silme ette kurjakuulutava pildi. Eelarveauk olla nii sügav, et sealt välja ronimiseks on vaja ämblikmehe võimeid.

Rahu. Riigi rahalise seisuga on kõik korras. Jah, eelmisel aastal suurenes märgatavalt laenukoormus, kuid punase nupu vajutamiseks ei ole põhjust. Kaugel sellest.

Valdavalt kulus laenuraha koroonapiirangute tõttu kannatanud ettevõtjate toetuseks. Seda võib võtta kui investeeringut koroonajärgsesse ajastusse.

Spordivõistlustel saab tihtipeale määravaks hea stardipositsioon. Praegune seis majandussfääris on sellega üpris sarnane. Võidab see, kes olukorra normaliseerudes pakkudelt kõige kiiremini minema saab. Eestil on eeldused konkurentidele kandu näidata.

Kardetust väiksema majanduslanguse ja prognoose ületava maksulaekumise taga on Jüri Ratase juhitud valitsuse otsus keerulises olukorras jõuliselt ettevõtlust toetada. Kui vaadata, millest eelarvepuudujääk tekkis, siis selle peamine põhjus on kriisiabi ettevõtjatele ca 1,1 miljardit ning teiseks põhimõtteline otsus riiklikke investeeringuid mitte kärpida.

Viimase majandusprognoosiga võrreldes oli eelarvepuudujääk 286 miljonit eurot väiksem. See tulenes oodatust paremast maksulaekumisest. Tänu sellele sai pensionitõus neli lisaeurot − 1. aprillist hakkab keskmine vanaduspension olema 552 eurot.

Prognoosi kohaselt kasvab Euroopa Liidu majandus käesoleval aastal 3,7% ja 2022. aastal 3,9%. Eesti näitajad on vastavalt 2,6% ja 4%. Tundub tagasihoidlik, meie ambitsioon peaks olema kõrgem.

Üleilmsed majandussuhted on viimase aasta jooksul märkimisväärselt muutunud ja muutuvad veel. Iga päevaga väheneb võimalus, et viiruskriisi lõppedes saame jätkata sealt, kus kevadel pooleli jäime. Võidavad need majandussektorid ja ärid, mida toidavad automatiseerimise, digiteerimise ja virtuaalkanalitesse kolimise trendid, ning ka need, millele tulevad kasuks üha karmistuvad keskkonnanõuded. Just nendesse sektoritesse tuleks suunata jõuline riigipoolne tugi.

Seega, kärpekäärid sahtlisse ja majandusele hoog sisse! Kui vaja, võtame laenu. Nutikalt investeeritud rahast saadav kasu kaalub kuhjaga üles intressid.