Aasta otsa oleme me kuulnud riigijuhtide ja terviseametnike soovitusi käituda vastutustundlikult ning järgida ohutusreegleid. Oleme talunud pehmemaid ja karmimaid piiranguid. Praegu, mil nakatumisnäitajad on tõusnud rekordkõrgustesse, ootame päevast päeva uudiseid, missuguseid aina karmimaid meetmeid tuleb meil veel lähiajal taluma hakata, et nakkuse levikut peatada.
JUHTKIRI Kohustuslikud piirangud ja vabatahtlikud vaktsiinid
Ida-Virumaa on alates eelmise aasta sügisest olnud üks kõrgema nakatumisega maakondi. Sestap on arusaadav, et meie maakond oli üks esimesi, kuhu riik hakkas pakkuma vaktsiine, mille defitsiidis me endiselt oleme. Me oleme kuulnud lugusid sellest, kuidas on vaktsiinidest meil aga sadade kaupa keeldunud eesliinirühma kuuluvad õpetajad ja meditsiinitöötajad. Mis on iseenesest nonsenss. Sest nagu ütles rakubioloog, professor Toivo Maimets, näitab õpetajate selline käitumine, et meil on hariduses probleem. Sest mida sellisel juhul õpetavad need pedagoogid meie lastele, kes tänapäeva koolis peaksid saama teaduspõhist haridust? Meditsiinitöötajate puhul tekib aga küsimusi veelgi rohkem.
Tänases Põhjarannikus kirjutame sellest, et meil on veel üks probleem: paljud riskirühmadesse kuuluvad inimesed, kes on õigustatud vaktsiini saama, ei ole seda saanud, sest perearstid pole kaitsesüste tellinud. Kindlasti on osa puhul ka objektiivseid põhjusi (haigestumus), kuid nendega ei saa põhjendada asjaolu, et tervelt 19 perearstinimistut on jätnud vaktsiinid tellimata. Ja pole kuigi arusaadav, kes ja mil moel vastutab selle eest, et vaktsiiniõigust omavad patsiendid seda ei saa, kui perearst ei taha.