JUHTKIRI Aasta eriolukorras

Võrreldes eelmise aasta märtsiga oleme praegu tulevikule mõeldes oluliselt paremas olukorras, sest nüüd on olemas vaktsiinid. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Täna saab täpselt aasta sellest, kui valitsus kuulutas koroonapandeemia tõttu välja eriolukorra, millega kogu riik kaheks kuuks lukku keerati. Loodeti, et ekstreemsete piirangutega saab olukorra kiirelt kontrolli alla ning algav suvi paneb viiruse levikule korraliku põntsu.

Esmalt läkski olukord paremaks ja suvel jõudsid paljud inimesed juba ähvardava nakkuse unustada, kuigi asjatundjad hoiatasid sügisese uue nakkuselaine eest. Nii ka läks. Iseäranis Harjumaal ja Ida-Virus saabus hilissügisel aktiivne nakkuspuhang, mille tõttu neis kahes maakonnas taas osalised piirangud kehtestati. Ent osalt tõi just see endaga kaasa viiruse leviku ka teistesse piirkondadesse ning sellel nädalal läks riik taas sama tugevalt lukku nagu aastataguse eriolukorra ajal. 

Eks praegu on ju tagantjärele tarkus arutleda selle üle, kas oleksime saanud midagi teisiti teha, ja suur kiusatus on otsida süüdlasi. Valitsus peabki praegu tegutsema olukorras, kus süüdistusi tuleb nii meedikute, ettevõtjate, haridustegelaste, teadlaste, lastevanemate, omavalitsuste kui ka lihtsalt tavainimeste seast. Ja see on ka mõistetav, sest valitsusel lasub suurim vastutus selle eest, kui tõhusalt suudame praegusele nakkuslainele vastu seista. Kindlasti pole me selle poolt, et kritiseerijate suud tuleks lukku panna. Sageli on kriitikast ka kasu, sest eriolukorras (kuigi seda ametlikult välja kuulutatud pole) tuleb tegutseda ja ilmnenud puudused kõrvaldada kiiresti. 

Ent siiski oleme võrreldes eelmise aasta märtsiga praegu tulevikule mõeldes oluliselt paremas olukorras. Ja seda just arvestades asjaolu, et nüüd on olemas vaktsiinid. Jah, esialgu küll neid napib, kuid mida aeg edasi, seda rohkem neid on. Selle nädala alguseks oli Eestis vaktsineeritud juba 100 000 inimest ning kohe oleme jõudmas 10 protsendi elanikkonna vaktsineerituse tasemeni. Kui liita siia veel kümned tuhanded, kes on kaitsevõime saanud haigestumise läbi, on olukord üsna lootusrikas ja uus kevad tuleb kindlasti parem kui eelmine.