Mihkel Nestor: raha paisub kui pärmi peal

Mihkel Nestor, EB majandusanalüütik Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Ameeriklased on asunud kulutama järjekordset valitsuse saadetud rahatšekki, ent sügisel saabub rahasadu ka Eestisse.

Olgu olukord koroonarindel kui hull tahes, raha maailmast otsa ei saa. Järjekordse rahustava kinnituse andis sellele eelmisel nädalal USA Föderaalreserv, kes avalikkusega oma värsket majandusprognoosi ja rahapoliitilisi suuniseid jagas. Saadetud sõnum oli jõuline: praeguste nullilähedaste intressimääradega jätkatakse vähemalt 2024. aastani. Lisaks ülimadalale intressimäärale läheb Föderaalreserv senises mahus edasi ka oma varaostuprogrammiga, ostes iga kuu 120 miljardi dollari väärtuses võlakirju.

Muutumatul rahapoliitilisel kursil jätkatakse optimistlikumaks muutunud majandusprognoosile vaatamata. Föderaalreservi hinnangul on senised arengud Ühendriikide majanduses küll oodatust positiivsemad, ent seis endiselt habras, mistõttu peab keskpank taastumisprotsessi endiselt oma ülileebe rahapoliitikaga toetama − nii kaua, kui seda on tarvis.

Uuendatud prognoosi põhjal kujuneb USA majanduse taastumine 2021. aastal seni oodatust poole kiiremaks: varasema 4,2% asemel ennustatakse nüüd lausa 6,5% suurust majanduskasvu, mis oleks kiireim tempo alates 1980. aastatest.

Töötuse määr, mis praegu veel üle 6% küündib, peaks aasta lõpuks langema 4,5% juurde. Tarbijahindade kasv peaks Fedi ennustuse põhjal tänavu ulatuma isegi 2,2%ni, mis on praeguses keskkonnas aga nende poolt tervitatav. Lisaks inflatsioonile jätkab Fed tähelepanu pööramist ka tööhõivele, rõhutades veel eraldi, et töötuse määra kõrval vaadatakse ka tööjõus osalemist, sh erisuguste elanikkonna gruppide seas.

Lisaks rahapoliitilistele kahuritele antakse Ühendriikides laustuld ka eelarvepoliitika kuulipildujast. Eelmisel nädalavahetusel said kõik ameeriklased, kelle sissetulek jäi 2019. aastal alla 75 000 dollari piiri, 1400dollarilise tšeki ja võivad seda nüüd kulutada oma äranägemise järgi. USA värskest stiimulpaketist moodustab tšekkide koondsumma seejuures vaid viiendiku ja programmi kogueelarve küündib astronoomilise 1,9 triljoni USA dollarini.

Tegemist on juba teise "helikopteriraha" laadungiga, millega ameeriklased sel aastal üle külvatakse. Tõsi, jaanuaris piirdus summa küll veel kõigest 600 dollariga, kuid juba ainuüksi see suutis kaasa tuua 13% hüppe jaemüügis.

Selliste otseste rahasüstide eesmärk on mõistagi pandeemiast räsitud majanduse hoo taastamine. USAs on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud juba peaaegu veerand riigi elanikkonnast, mistõttu on inimestel ka aina avaramad võimalused raha kasutamiseks.

Kuigi selline rahakülv otse elanikkonnale on pälvinud üksjagu kriitikat, on see ilmselt üks efektiivsemaid viise tarbimise turgutamiseks. Võrreldes keskpankade võlakirjaostuprogrammidega, jõuab sellest märkimisväärne osa kohe ringlusesse, mitte ei haihtu väärtpaberiturge paisutama.

Sellegipoolest on säärasel rahajagamisel otsene mõju ka finantsturgudele. Erinevalt eestlastest on Ühendriikides ka tavainimesed üsna altid oma rahaga börsidel riskeerima. Koroonaajastul on inimestel olnud investeerimismaailmaga tutvumiseks tavapärasest rohkem aega.

Lisatõuke investeerimishuvile on mõistagi andnud ka viimase aasta jooksul aset leidnud hinnaralli, mille tulemusena on USA S&P500 aktsiaindeks tõusnud aastaga üle 60%. USA statistikaameti ühe viimase küsitluse põhjal plaanib vähemalt 15% tšeki saanutest kasutada saadud raha oma säästude või investeeringute suurendamiseks.

Madalate tasudega investeerimisplatvormide laialdane levik on tõstnud investeerimishuvi ennekõike noorte seas, kes on veelgi altimad raha finantsturgudele viima. Deutsche Banki hinnangul võib seekordsest tšekipaketist minna aktsiaturule ca 30 miljardit dollarit. Lisaks konventsionaalsetele investeeringutele on kõrge riskiisuga jaeinvestorid vahendeid suunamas ka kõikvõimalike spekulatiivsete varade järele, mille hulgas esirinnas krüptovaluutad.

Olgu olukord koroonarindel kui hull tahes, raha maailmast otsa ei saa.

Mida arvata ameeriklaste õuele saabunud õnnest kaugel Eestimaal? Meie värske lisaeelarve piirdub 640 miljoni euroga, mis on isegi elanikkonna suurust arvesse võttes 10 korda väiksem summa, kui on loota Ühendriikides. Veel vähem leiab eelarvest "helikopteriraha", pigem on hea, kui õnnestub paigata kriitilisemad augud majanduses.

Teisalt on muidugi küsimus, kas Eesti suuremat stiimulit üldse vajab. Enne piirangute kehtima hakkamist kasvas näiteks jaemüük niigi suurepärases tempos ja kriisi vaibumise järel on vähe põhjusi uskuda, et inimesed liiga ettevaatlikuks oleks muutunud.

Küll võib kauge Ameerika rahasadu anda veelgi hoogu meie enda sügisel saabuvale tarbimisbuumile. Teisest pensionisambast raha välja võtmiseks on praeguseks avalduse esitanud üle 120 000 inimese ja nende II samba kontode koguväärtus läheneb miljardile eurole. Kui eeldada, et praegune aktsiaturgude buum jätkub, siis jõuab see summa enne fondiosakute müügipäeva saabumist veel tublisti kosuda.