/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2021/03/24/13694560t1hba3a.jpg)
Ida-Virumaa on vaktsineerimise tempos ülejäänud Eestist üha rohkem maha jäämas. See erinevus on juba peaaegu kahekordne. Probleem ei ole selles, et Ida-Virumaale jõuaks proportsionaalselt elanike arvuga vähem vaktsiine kui mujale. Vaktsiinid on haiglates ootel, aga suurem osa 65aastastest ja vanematest inimestest ei kasuta võimalust end koroonaga nakatumise vastu kaitsta.
Kui vaadata, kuivõrd visalt kulges vaktsineerimine varem Ida-Virumaal haiglate, õpetajate ja teiste eesliinitöötajate seas, siis pole kahjuks põhjust arvata, et kui vaktsineerimisvõimalus jõuab lähikuudel järgemööda ka kõigi nooremate inimesteni, siis hakkab Ida-Virumaa ülejäänud Eestile kiiresti järele jõudma. Põhjus on hoiakutes, mis on juurdunud igas eas inimeste seas.
Sellel on väga halvad mõjud piirkonna inimeste tervisele, majandusele ja ülejäänud eluolule. Kui Ida-Virumaa jääb ka kahe-kolme kuu pärast ülejäänud Eestist vaktsineerimise hõlmatuse poolest tugevasti maha, siis kasvatab see riski just siin piirkonnas aina uute koroonapuhangute tekkeks.
Kui antikehadega kaitstud inimeste osakaal jääb väikeseks, siis seda kauem kehtivad just siin piirkonnas piirangud ja naasmine normaalsesse ellu lükkub veelgi kaugemasse tulevikku. Kokkuvõttes kasvatab see maakonnas vaesust ja inimestes stressi.
Kohalikel omavalitsustel tuleks praegu maksimaalselt kasutada oma autoriteeti, et veenda inimesi tulema vaktsineerima.