Lüganuse kooli endine õpilane: süüdistada kooli vallavalitsuse tegematajätmistes on häbiväärne

Liina Sumberg. Foto: Erakogu

Avalik kiri Lüganuse vallavolikogu liikmetele

LIINA SUMBERG,

Lüganuse kooli endine õpilane

Austatud Lüganuse vallavolikogu liige!

Kirjutan selle kirja Teile kui Lüganuse vallavolikogu liikmele ja kohalikule aktiivsele inimesele, kelle otsustada on õige pea küsimus, kas kärpida Lüganuse põhikool 3-klassiliseks ja panna see tulevikus üldse kinni.

Mina olen Lüganuse kooli endine õpilane. Ma ei ela enam vallas kohapeal, kuid mu lapsepõlv möödus Püssis ning olen Ida-Virumaa ja Lüganuse vallaga praegugi perekondlikult tihedasti seotud.

Lüganusel on haridust antud juba kaugelt üle 300 aasta. Praegune koolimaja on ehitatud 1926. aastal endise mõisa vundamendile, koolimajaks. Juba nii varsti kui 2026. aastal saaks Lüganuse kool koos koolikogukonna ja rohkete vilistlastega tähistada 100. tegevusaasta täitumist selles majas. Piduliku ja ümmarguse tähtpäevani on jäänud ainult viis (!) aastat. Kõik need faktid ilmestavad seda, mis Lüganuse puhul on vaieldamatu ajaloo ilu.

Lüganuse koolil on pikk ajalugu ja oma nägu. See tubli maakool oli keskkoolina aastaid riigieksamite tulemuste poolest kõrgel kohal kogu Eestis. Väiksemapoolse maakooli kohta oli see tegelikult tähelepanuväärne saavutus. Kuid läheme edasi: selle kooli õpilased toovad siiamaani kõrgeid kohti maakondlikelt ja vabariiklikelt olümpiaadidelt. Eelmisel aastal jõudsid Lüganuse õpilased Euroopa statistikavõistluse Euroopa finaali ühena kolmest Eesti koolist. Lüganuse kool on aktiivne, edasipüüdlik ja pingutab tublisti. Sellel koolil on oma asukoha ja tööjõu pädevuse poolest potentsiaali ka loodusharidus-, ajaloo- ja matkakeskuse loomiseks-uued võimalused tekkisid tänu Kohtla jõe ja mõisatiigi puhastamisele. Selles koolis on midagi, mida mitmel pool mujal ei saavutaks ka võimu, jõu ega ka rohke raha abil.

Toetan mõtet maksta kõikjal õpetajatele nende raske ja vastutusrikka töö eest väärilist palka, kuid Kiviõli tulevase suure segakooli õpetajate võimalik kõrgem palk ei kaalu iial üles ajaloolise kooli hävitamist Lüganusel. Kui sellise väärtusliku kooli hävitamine on kellegi kindel eesmärk ja missioon, siis Lüganuse ja Püssi rahval ei ole küsimust, milline valik teha järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel.

Lüganuse kool on aktiivne, edasipüüdlik ja pingutab tublisti. Sellel koolil on oma asukoha ja tööjõu pädevuse poolest potentsiaali ka loodusharidus-, ajaloo- ja matkakeskuse loomiseks-uued võimalused tekkisid tänu Kohtla jõe ja mõisatiigi puhastamisele. Selles koolis on midagi, mida mitmel pool mujal ei saavutaks ka võimu, jõu ega ka rohke raha abil.

Aga räägime rahapuudusest. See, mis omaaegses väikevallas oli põletav probleem, ei paista olevat liikunud paremuse poole ka suurvallas. Kui tahate kooli sulgemise põhjuseks tuua võimatust leida sinna hädavajalikke suuri investeeringuid, siis tekib küsimus, kas ei ole tegu mitte võimatuse, vaid võimetusega. Ja kas see viimane ei ole vallajuhtide võimetus? Või tahtmatus?

Pärast haldusreformi ei ole see üha laienenud Lüganuse vald leidnud võimalust otsida Lüganuse koolile investeeringuid. Kui ühele koolile aastaid raha ei eraldata, siis loomulikult kuhjuvad seal investeeringute vajadused ja tegemata tööd. Kes vastutab koolipidajana kooli käekäigu eest? Omavalitsus. Konkreetsete väikekoolide juhtide süüdistamine selles, mida omavalitsus ise on teinud ja tegemata jätnud, on naeru- ja häbiväärne.

OÜ Cumulus Consulting poolt 3. märtsi Zoomi-arutelul esitatud andmeid analüüsides hakkab silma, et juba aastaid on lapsevanemaid teadlikult ja süsteemselt suunatud valima just Kiviõli 1. Keskkooli. Kui ühes kohas panna kinni keskkool ja teisal põhikool, siis neis paikades on kohalikud inimesed tõepoolest sunnitud ringi vaatama: kas lapsele saab kuskil võimaldada stabiilsemat hariduskeskkonda, nii et ta ei peaks iga kooliastme järel jälle kooli vahetama?

Kas mitte just see pole juhtunud Sonda, Lüganuse ja Püssi puhul, et Kiviõlist on saanud hädalahendus, sest paremat võtta ju pole? Loomulikult on olnud märgata ka raha ja investeeringute sihitamist: mida rohkem eelistab vald investeerida ühte kooli ja seda teistest enam esile tõstab, seda rohkem tundub vallaelanikele, et kui teised koolid on jäetud vaeslapse rolli, siis järelikult ei ole neil tulevikku. Nii muutubki valla eelistatud kool otsekui „loomulikult“ rahva seas atraktiivsemaks. Väita, et see on lapsevanemate endi loomulik ja igati mõjutamata valik, on pehmelt öeldes puru silmaajamine. Voolule sellise suuna andmine on selgelt valla teadlik otsus ja tegu. Kuidas täpselt sünnivad sellised otsused?

Zoomi-arutelul esitatud andmetest tuleb välja seegi, et ajaloolisel Lüganusel on laste sündimus elaniku kohta Kiviõli linnast mitu korda kõrgem. Küsin: kus tegelikult on ees helgem tulevik?

Kui vaadata maailmas toimuvat, siis võib kõhklemata öelda: Kiviõli saab kahjuks olema minevik. Ei lähe kaua, kuni sellest linnast saab soovmõtlemise ja pingutuste kiuste kummituslinn, samas kui esile kerkivad maapiirkonnad. Aeg on vaadata ettepoole: mis saab pärast põlevkiviajastut? Rohelises tuleviku-Eestis saab hoogu just elu maal, kus inimesed tulevad iseendaga üldjuhul paremini toime. Usun, et Lüganuse valla keskus saab tulevikus taas olema just Lüganusel, mitte Kiviõlis. Seega, hea vallavolikogu liige, aeg on vaadata kivist ja õlist edasi.

Usun, et Lüganuse valla keskus saab tulevikus taas olema just Lüganusel, mitte Kiviõlis. Seega, hea vallavolikogu liige, aeg on vaadata kivist ja õlist edasi.

Tulen veel korraks tagasi raha ja numbrite juurde: kellele ei meeldiks ilusad õpilaste numbrid? Unistagem: kui vald rakendab tööle võimeka inimese, kes suudaks mõttega asja juures olles tegutseda ka Lüganuse suunal, otsida lisaraha taristuinvesteeringuteks ning tegeleda üldiselt kogu vallale positiivsema kuvandi loomisega, siis hakkab juhtuma positiivseid asju. Te ei usu? Mõnikord on kasulik olla julge ja mõelda suurelt.

Kui Lüganuse kool renoveeridaja teha temast näiteks tugeva looduskallakuga kool (ja miks mitte uuesti keskkool!), siis võime näha, kuidas kuuldus levib ja kooli hakkab juurde tulema õpilasi nii vallast kui ka väljastpoolt valda. Tuhkatriinu, keda on seni ikka ja jälle peolt eemale jäetud, saab endale uue elu ja hingamise. Siis ei jää tulemata ka ilusad numbrid. Üks praktiline küsimus: kui praegu kumab numbritest tegelikult läbi selline häda, et muudes asulates eespool kirjeldatud otsest või kaudset koolivalikusurvet rakendamata kipuksid Kiviõli koolid jooksma õpilastest tühjaks, siis miks mitte tõmmata koomale hoopis Kiviõli koole? Miks koondada iga hinna eest kõiki teisi väljastpoolt kokku kohta, kuhu inimesed ise ei kipu ega päris loomulikult enam ei koondu?

Lõpuks peab kindlasti sedagi märkima, et sellises suurvallas nagu Lüganuse on kohalike otsustajate poolt alatu sõita jõuga üle väiksemate külade elanikest ja nende huvidega mitte arvestada. Kiirelt kerkib küsimus: kuhu vallajuhid kiirustavad?

Kas volikogu hariduskomisjon arutas reformikava, enne kui see läks volikogus esimesele lugemisele? Ei arutanudki? Milleks on moodustatud hariduskomisjon, kui ta midagi ei aruta ega suuna? Ei saa aru. Kes ja miks tegi otsuse niimoodi kiirustada ja ka hariduskomisjonist sisuliselt üle sõita? Kui tõsiselt saab võtta konkreetse koolivõrgu korrastamise kava väljamõtlejaid ja tagantkiirustajaid ehk pisikest hariduse juhtrühma, mille koosseisus on selgelt vaid üks inimene, kes on hariduse valdkonnaga lähemalt tuttav? Kas seesama inimene, kes on juhtumisi endine Kiviõli 1. Keskkooli direktor, näeb end ehk sellesama tulevase ühendkooli juhinagi? Nii palju sellest juhtrühmast ja suurtest juhtidest...

Veel üks suur küsimus: kuidas kaasas omavalitsus kohalikku rahvast selle nn haridusreformi küsimuse arutamisse? Avalikud Zoomi-arutelud toimusid alles siis, kui kohalik rahvas seda juba tungivalt nõudis. Kuid sealgi suruti agressiivselt peale valla eelnõu, mille sisuks on Kiviõli-keskne „haridusreform“, ega tahetud kuulata rahva arvamust. Tundub, et kellelgi on selge huvi realiseerida haridusreformi nime kandva kiirmenetluse käigus võimalikult ruttu Lüganuse koolihoone, et tasalülitada Lüganuse kool, ning seejärel haarata enda kätte valla senisest veel uhkema superkooli juhtimine Kiviõlis. Kes sellest võidab? Kas tõesti põhiliselt vallaelanikud?

Sellised kummalised kokkulangevused, kallutatused ja kõverused paistavad peo peal kätte eemalseisjalegi, kuid kujutan ette, kuidas pahandavad need asjad ja kogu kirjeldatud protsess kohalikku inimest, kelle igapäevast elu hakkaksid nende arengute tulemused otseselt mõjutama.

Kas peate õigeks, et selle, mida ei suutnud 1987. aastal Lüganusel ära teha nõukogude võim, teeb ära meie oma rahvavõim 2021. aastal? Kui jah, siis ütleb see Teie kohta midagi väga olulist. Muide, säärane ülalt alla juhtimine, mis pahatihti lähtub veel erahuvidest, on ka põhjus, mis paneb inimesi heituma ja vallast lahkuma. Kui kaob armastatud kodulähedane kool, saab ajaloolises kihelkonnakeskuses suure hoobi eesti meel ja keel. Vallaelanike valikud jäävad järjest ahtamaks ning neis süveneb soov sellisest vallast lahkuda. Nagu see sõnastatakse ka kohalike inimeste poolt Lüganuse kooli toetuseks tehtud petitsioonis: „Kiviõli linn paistab silma ümbruskonna õhku saastava õlitööstusega. Kuna eestlastest põliselanikud Ida-Virumaal elavad põhiliselt maal, siis nii elukeskkonna pöördumatu kahjustamine kui kohalikku traditsiooni kandva väikese maakooli väljasuretamine muudab kodukandis elamise järjest võimatumaks.“

Võtke seda arvesse, eriti praegu, kus lähenevad järjekordsed kohalike omavalitsuste valimised. Niisuguse kohaliku poliitikaga jätkates võite olla üsna kindlad, et vald jookseb valijatest ja maksumaksjatest veel tühjemaks kui mis tahes negatiivses stsenaariumis. Tean praegu juba vähemalt üht näidet sellest, kuidas Lüganuse kooli ümber toimuv tekitab valda elama kolida soovivas peres suuri kõhklusi, nii et see võib oma soovist täiesti loobuda.

Niisuguse kohaliku poliitikaga jätkates võite olla üsna kindlad, et vald jookseb valijatest ja maksumaksjatest veel tühjemaks kui mis tahes negatiivses stsenaariumis.

Juba üle 1000 inimese on allkirjastanud petitsiooni ja kindlalt väljendanud oma vastuseisu kavale hävitada ajalooline Lüganuse kool. Need inimesed üheskoos laiema avalikkusega jälgivad hoolega, mis samme Lüganuse vald edasi astub. Kui annate surmahoobi Lüganuse koolile, siis see on märk, mis jääb ajaloos maha just Teist. See on siis Teie kätetöö. Asja mastaapsust arvestades – elutöö. Kaaluge hästi, kas tõesti tahate, et Teist jääks maha selline märk, selline elutöö?

Soovin Teile jõudu ja arukust jätta tegemata need lühinägelikud, ajaloo perspektiivist inetud sammud. Ajaloo inetus ei ole püüdmist väärt. Selle maa keelt ja rahvast ei saa hoida keegi peale meie endi. Palun tehke oma poliitikuelus otsuseid, mis vaatavad kaugele, on ausad, läbipaistvad, hästi kaalutud ja läbi arutatud nendega, kelle tulevikku see puudutab. Otsuseid, mille pärast ei oleks piinlik ei Teil enesel ega ka teistel Teie ümber. Ainult selliste otsustega suunate elu oma vallas paremuse poole ja võidate juurde uusi vallaelanikke.