JUHTKIRI Kukruse draakoni äratamine olnuks liiga suur risk

Kukruse aherainemägi. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Viis aastat tagasi oli Kukruse mäe tõstmine ühest kohast teise üks pöörasemaid plaane, milleks riik oli valmis pannud koguni kümme miljonit eurot. 

Tallinna-Narva maanteel sõitjatele silma jääv lubjakivi ja põlevkivi segust koosnev Kukruse mägi on üks Ida-Virumaa sümboleid. Seda kutsutakse ka vulkaaniks, kuna pool sajandit tagasi põles see lahtise leegiga. Nüüd põleb ta jätkuvalt oma sisemuses. Selle mäe liigutamise plaan küttis kirgi ja tekitas eelkõige muret lähikonnas elavate inimeste seas. Keegi ei osanud täpselt öelda, kuidas käitub mäe sees pesitsev draakon siis, kui kopad talle hapniku ligi lasevad. 

"Ei ole võimalik anda täielikku garantiid, et midagi ei juhtu," tõdes ka toonane keskkonnaminister Marko Pomerants, märkides vaid, et kui mäe liigutamise tulemusel enam õhku ja põhjavette midagi kahjulikku sellest mäest juurde ei tule, siis tasub see asi ettevõtmist. 

Järgnenud uuringute ja riskide hindamisel jäi lõpuks peale siiski seisukoht, et mõistlikum on mäe sees elav draakon rahule jätta ning mitte lasta teda vabadusse ettearvamatult käituma. Ratsionaalne ja mõistuspärane otsus. 

Kui kaasnevad ohud ja kahjud võivad osutuda suuremateks sellest, mida see mägi praeguses poolunes põhjustab, siis oleks tema äratamine ebamõistlik. Kümne miljoni kulutamine samamoodi. 

Samas kunagi hiljem, kui teadmisi on rohkem ja riistad veelgi paremad, võib selle teema juurde uuesti tagasi tulla. Aga võib ka loota, et kõik draakonid surevad ükskord loomulikku surma.