Anneli Ott: külastaja ootab raamatukogult üha rohkem

Anneli Ott, kultuuriminister Foto: Tairo Lutter / Postimees

Oleme tõdenud, et koroonakriisis vajatakse raamatukogusid üha enam. Raamatukogu on olnud kogukondadele suureks toeks. Teisalt on koroonakriis sundinud raamatukogusid endid leidma nutikaid lahendusi teenuste osutamisel ning suuresti just lisaeelarve toel püüame raamatukogudes pakutava aidata täiesti uuele tasemele.

2018. aastal viidi läbi oluline uuring muuseumide ning raamatukogude külastajate ja mittekülastajate seas. Siit selgub, et raamatukogudes käis 50% kõigist Eesti inimestest. Raamatukogudest laenutamiste arv küündis üle 13 miljoni. Nii see uuring kui ka iga-aastased rahvaraamatukogude tegevusnäitajad kinnitavad, et kõige olulisemad raamatukogukülastuse põhjused on nauding lugemisest, väljaannete valik ning nende laenutamine. Tuuakse esile ka õpingute, hobide või tööga seotud põhjusi. Ilukirjanduse kui vaimse tervise toetaja tähtsus püsib endiselt olulisel kohal.

Raamatukogu ei ole tänapäeval enam ammu hämar raamatute hoidla ja laenutuspunkt, vaid midagi märksa enamat.

Rahvaraamatukogud tegelevad üha rohkem soovitusliku kirjanduse pakkumisega, aga ka uurimistööks, ümberõppeks või tööalaseks enesetäiendamiseks vajaliku informatsiooni hankimise ja tutvustamisega.

Meie uutes oludes kohanemine ja edukus sõltuvad aina enam usaldusväärsetest infoallikatest. Sellepärast ongi kultuuriministeerium otsustanud kokku 400 000 euroga toetada väljaannete soetamist kõigisse omavalitsuste rahvaraamatukogudesse. 

Raamatukogude olulisust nähakse üha rohkem avaliku ruumi pakkuja ja kohtumispaigana. Raamatukogu ei ole tänapäeval enam ammu hämar raamatute hoidla ja laenutuspunkt, vaid midagi märksa enamat. Sellele vaatamata on külastajate ootused selgelt suuremad kui seni pakutav.

Nutihuvilised sooviksid mitmekülgsemaid e-väljaannete laenutamise võimalusi. Need, kel kiiremal perioodil aega napib, tahaksid trükiseid tellida sobivasse raamatukogusse või 24 tundi avatud raamatukappi. Kohalikule elanikule on oluline nii kontaktivabade teenuste olemasolu kui ka see, et saaks raamatukoguteenuseid kasutada endale sobival ajal.

Kaugtöö tegemine tõstis üleöö vajadust raamatukogu kui töökeskkonna järele. Seetõttu on möödapääsmatu toetada digipöördega raamatukogudes tänapäevaste teenusmudelite tekkimist, olgu need siis juba räägitud raamatukapid või just kaugtöökohad. Mõistagi ei tohiks raamatukogude digivõimalused vähendada raamatukogu kui kohtumispaiga võimalusi, kuid peaksid avardama kasutajate võimalusi saada osa teenustest endale sobivatel aegadel nii füüsilises kui ka e-ruumis.

Tööturismi arendamiseks saaksid omavalitsused edukalt kasutada praegusi rahvaraamatukogusid, kus saab tekitada kaugtööks sobivaid ruume või nurgakesi. Raamatukogudes on toetav ruum, informatsioon ja personal ning töötamiseks peaksid ju sobima ka kellaajad. 

Haldusreformi tulemusel on Eesti omavalitsused suuremad ja võimekamad. Mitmed raamatukogud on juba praegu kogukondlikud keskused, kus raamatute laenutamise kõrval saab osaleda ühisüritustel, kasutada ligipääsu riigiteenustele ja andmebaasidele ning saada nõu infoküllases maailmas orienteerumisel.

Mis aitaks olla veelgi efektiivsem ja edukam, et 21. sajandi võimalusi sisaldav ja kogukonna elu edendav raamatukoguvõrk areneks ühiselt ja mõtestatult? Küsisin märtsis omavalitsustelt arvamust, et suunata rahvaraamatukogude arengupoliitikat. Saabunud arvamustest kerkis jõuliselt esile vajadus saada riigilt suuremat tuge infotehnoloogilisteks arendusteks ja investeerida füüsilise keskkonna parandamisse.

Sama oluliseks peetakse raamatukoguhoidjate järjepidevat koolitamist ning nende töötasu konkurentsivõimelisust. Veel peetakse tähtsaks raamatukogude  mitmekülgsemate kogude arendamise vajadust ning piirkondlikku ja üleriigilist koostööd eri ministeeriumide ning asutustega. Ettepanekutes toodi välja nii piirkondlikke kui ka kohalike omavalitsuste piire ületavaid üleriigilisi raamatukoguteenuse arenguvajadusi.

Igast muutusest ühiskonnas tuleb leida võimalused ja need enda kasuks pöörata. Kõigiks ootamatusteks ei ole inimkond kunagi valmis olnud. Samas võivad murrangulised ajad anda vastused, mida tegelikult ja kohe muuta tuleb. Nüüd on see aeg käes.

Eks anna aruteludeks võimalusi ka tulevane teema-aasta, mis on Eesti rahvusraamatukogu juhtimisel pühendatud just kõigile raamatukogudele ja seal pakutavate teenuste kasutajatele.

Raamatukogud on meie kultuurielu olulisi sambaid. Siit saavad jõudu ja leiavad võimalused ka paljud muud sektorid ning eluvaldkonnad, panustades üldisesse heaolusse.