/nginx/o/2021/04/20/13736863t1h5f29.jpg)
Vähem kui aasta tagasi kurtis tol ajal Narvas võimult tõrjutud endine linnapea Tarmo Tammiste, kuidas munitsipaallehe väljaandmine on levinud administratiivressursi kasutamine kohalikel valimistel edu saavutamiseks. "Oleme volikogu opositsiooniga selle vastu protestinud, kogunud selle vastu linnaelanike allkirju," rääkis tol hetkel opositsiooni kuulunud Tammiste.
Nüüdseks on Tammiste pääsenud Narvas taas võimu ligi. Ent koos sellega on kohe 180 kraadi muutunud ka tema seisukoht. Tammistest sai munitsipaallehte väljaandva sihtasutuse nõukogu esimees.
Kui poliitik on opositsioonis, siis leiab ta, et munitsipaalmeedia on saatanast, aga kohe kui ta saab ise võimule, on tal seda äkki väga vaja.
Tammiste metamorfoos on eredalt tüüpiline näide. Kui poliitik on opositsioonis, siis leiab ta, et munitsipaalmeedia on saatanast, aga kohe kui ta saab ise võimule, on tal seda äkki väga vaja.
Narva puhul on eriti küüniline, et Tammiste ajal sai Narva linnaleht uueks nimeks Narva Reporter. Sel moel püütakse lugejat kõigest väest eksitada, justkui oleks munitsipaalpropaganda asemel tegu ausa ja sõltumatu ajakirjandusega. Munitsipaalväljaanne ei ole ühestki otsast ajakirjandus. See teenib eelkõige üht eesmärki: et need, kes on parajasti võimul, seal püsiksid. Üksikud muud tekstid on vaid suitsukate.
Kui nimetatud juhul Keskerakond tahab endale propagandat teha, siis tuleks seda teha oma parteilehes, mitte väljaandes, mille kulud tasuvad maksumaksjad. Samasugune käitumismall on ka Jõhvis, kus kohalik vallaleht avaldab järjepanu pilte volikogu esimehest ja vallavanemast, et jätta võltsmuljet, justkui elu edenekski vaid tänu neile.
Usutavasti näeb sellist pahatahtlikku käitumist läbi suurem osa valijatest ning munitsipaalmeedia viljelejad kukuvad valimistel enda kaevatud auku.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)