/nginx/o/2021/07/13/13912719t1h702b.jpg)
Samal ajal kui Estonia põlevkivikaevanduses on üks tiib piltlikult lukku läinud ja huvi uute kaevanduste rajamise vastu, mille pärast on aastaid tuliseid kohtulahinguid peetud, on raugemas, otsivad geoloogid võimalusi muude maavarade kaevandamiseks Virumaal.
Esialgu küll üsna ebamäärases tulevikus, aga luureandmete põhjal leidub ka siin maavarasid, millest võiks olla kasu rohepöörde tegemisel.
Samas tuleb aru anda, et mis tahes maavara kaevandamisega kaasnevad mõjud kohalikule loodusele ja inimestele. Sellest hoolimata kaevandatakse maavarasid nii Põhjamaades kui Saksamaal, mis on rohepöörde suuremateks eestvedajateks. Maavarade mõistlik kasutamine on olnud üheks nende riikide jõukuse aluseks, tänu millele on olnud eri eluvaldkondades võimalik nuputada ja kasutusele võtta järjest keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid.
Kas Eestis, kus on olnud tugev vastuseis nii meretuuleparkidele, tselluloositehasele kui mitmesugusele muule tööstusele, oleks tulevikus uute kaevanduste rajamine üldse mõeldav? Isegi juhul, kui sealt tuleks rohepöördeks vajalikku toorainet. Või levib jätkuvalt mõtteviis, et mitmesugustel maavaradel põhinevaid tooteid meeldib meile tarbida küll, aga las kaevandamine käib kusagil mujal?
Meenutame, et praegune rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus keelas aastaid tagasi keskkonnaministrina ära isegi igasugused fosforiidiuuringud.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)