Viru Keemia Grupi kavatsus panna Ida-Virumaal püsti puidukeemiatööstus näib esmapilgul suure mõistliku plaanina, millele on ratsionaalseid vastuargumente keeruline leida.
JUHTKIRI Lüganuse tulevane volikogu sai keerulise ülesande
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
22. juuli 2021, 17:12
Et paberipuitu on vaja Eestis väärindada, aga mitte ainult raiuda ja välja vedada, ütlevad otse välja isegi keskkonnaministeeriumi kõrged ametnikud, kes mõistavad, et selleks on vaja tselluloositehast. Ka Ida-Virumaa majanduse ja tööhõive jaoks oleks paljude aastate järel tegu positiivse mõjuga ettevõtmisega.
Seepärast on mõistetav, et sotsiaalmeediaski on inimeste esimesed reaktsioonid sellele uudisele olnud pigem pooldavad, kui vastuseisvad.
Aga see ei tähenda sugugi, et selle tehase rajamise vastu ei tuleks allkirjade kogumisi, meeleavaldusi ja muid aktsioone. Kuigi roheliste erakonnal ei ole Eestis seni arvestatavat toetust, on mitmed organisatsioonid agarad. Sellise suurtehase rajamise plaan on hea võimalus aktiveerumiseks. Ja nagu Eesti lähiajalugu on näidanud, on jäänud nii mitmedki suured plaanid pooleli avalikkuse vastuhaku tõttu. Ka poliitikud kalkuleerivad, kuhu poole on neil sellises lahingus kasulikum hoida.
Sügisel valitaval Lüganuse vallavolikogul seisab selle tehase eriplaneeringu aastaid kestval menetlemisel ees töömahukas ja keeruline ülesanne. Neil tuleb ära tunda, millistel puhkudel on tegu lihtsalt vastuhakuga vastuhaku pärast ja millal tõelise murega, mil moel seada tehase rajamisele selliseid tingimusi, et see kahjustaks võimalikult vähe kohalikku keskkonda, aga samas tehas nende tingimuste tõttu ehitamata ei jääks.