Iti-Jantra Metsamaa: Lüganuse valla haridusvõrgu korrastamisest pole pääsu

Copy
Iti-Jantra Metsamaa, Lüganuse vallavalitsuse haridusspetsialist
Iti-Jantra Metsamaa, Lüganuse vallavalitsuse haridusspetsialist Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Lüganuse valla haridusvõrgu korrastamine jätkub, sest vaadates Lüganuse valla haridusasutusi, nende paiknemist ja seisukorda, on küsitav sellise olukorra jätkusuutlikkus.

Lüganuse valla haridusvaldkonna analüüs prognoosib, et aastaks 2030 läheb Lüganuse vallas esimesse klassi kaks klassitäit õpilasi. Jagame need kaks klassitäit viie kooli peale ära ja näeme selgelt, et nii edasi minna ei ole mõistlik. 2021/2022. õppeaastal jätkub kõik nii nagu tavaliselt ja siis on käes juba aasta 2023.

Milline on meie seis?

Haridusele läheb veidi üle poole meie valla eelarvest, mille vastu ei oleks ilmselt kellelgi midagi, kui oleks tagatud õpetajatele ja koolijuhtidele vääriline palk, õpikeskkonda oleks võimalik nende ressursside eest ajakohastada ning pakkuda õpilastele hädavajalikke tugispetsialistide teenuseid.

Praegu aga suuname me suure hulga raha kinnisvarakuludesse ja seda mitte kõikide Lüganuse valla õpilaste heaks. Maju hoitakse üleval väikese arvu õpilaste pärast ja kahjuks tuleb see suurema osa Lüganuse valla õpilaste arvelt. 576 õpilast jäävad igal aastal ilma neile määratud toest, vahenditest või võimalustest selleks, et 107 õpilast saaksid käia väikeses koolis.

Lüganuse vald on oma koolidega nagu kolmeliikmeline pere, kelle sissetulek on kriiside tõttu vähenenud, aga kes hoolimata sellest peab üleval viit sõiduautot.

Praegu maksab vald õpetajatele palka kehtestatud alammäära kohaselt ehk 1315 eurot kuus. Kuna Lüganuse valla koolide peale kokku on õpetaja ametikohti 87, siis isegi miinimumi makstes ei piisa tööjõukulude katmiseks riigieelarvelisest toetusest, vaid 2021. aasta puudujääk on hinnanguliselt 240 000 eurot.

See raha tuleb leida vallaeelarvest ja teiste teenuste arvelt (nt kultuurisündmused, teehooldus või mõni muu teenus, mida on valla kodanikul samuti õigus saada). Reaalsuses annab riik vallale raha nii, et õpetajale võiks maksta 1648 bruto. See aga tähendab, et õpetajakohti saaks olla vaid 60 (27 kohta vähem kui praegu).

Arvestades õpetajate põuda ja meie õpetajate vanuselist koosseisu on 87 õpetajakoha pidamine pikas perspektiivis ebareaalne isegi siis, kui raha lubaks samamoodi jätkata.

Lüganuse vald on oma koolidega nagu kolmeliikmeline pere, kelle sissetulek on kriiside tõttu vähenenud, aga kes hoolimata sellest peab üleval viit sõiduautot, selle asemel et näiteks osta perele tervislikumat toitu, ennast harida ja arendada või vahetada ära elumaja katkine katus.

Samamoodi jätkates ei muutu elu paremaks. Vald on haridusasutuste juhtidega ja hoolekoguliikmetega juba arutanud võimalikke lahendusi. Suvel lastakse inimestel akusid laadida ning sügisel tulevad taas koosolekud ja arutelud, et jõuda otsuseni 2022. aasta jaanuaris.

Haridusvõrgu korrastamine aitaks paljudel õpilastel saada õppetöös paremat tuge, õpetajatel paremaid töötingimusi ja vahendeid ning teised teenused vallas ei peaks kannatama selle arvelt, et haridusvaldkonnas panustatakse hoonetesse, aga mitte sisusse.

Tagasi üles