/nginx/o/2021/07/26/13946734t1h952d.jpg)
Eesti kohtumenetlus püsib Euroopa kolme tõhusaima hulgas − just sellise pealkirjaga avaldasid juulikuu alguse meediaväljaanded teate, mille kohaselt hiljuti avaldatud õigusemõistmise võrdlustabelis "Justice Scoreboard 2021" asub Eesti kohtusüsteem tõhususes ja menetluste kiiruses endiselt Euroopa Liidu riikide eesotsas.
Peaksime olema uhked! Samas nädal varem avaldasid meediaväljaanded teate "Harju maakohus saab tsiviilasjades abiks teiste maakohtute kohtunikud". Selle sisu oli see, et Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu esimehed otsustasid kaasata Harju maakohtu osa tsiviilasjade lahendamisse Viru ja Pärnu maakohtunikke.
Teiste kohtute kohtunike kaasamine menetluse kiirendamiseks võiks olla ju üks kohtusüsteemi paindlikkuse ja tõhususe häid näiteid. Kuid süvenedes selgub, et Harju maakohtus on pikka aega tulnud lahendamiseks kohtuniku kohta rohkem tsiviilasju, kui on võimalik kvaliteetselt ja mõistliku aja jooksul ära lahendada.
Lähitulevikus suureneb Harju maakohtu arvelt ilmselt Viru maakohtu koormus. See võib kaasa tuua ka kohtuasjade menetluse pikenemise.
Kui ringkonnakohtute esimehed tuvastasid, et ühes Eesti kohtus on kohtunikud olnud pikka aega ülekoormatud ning see olukord seab ohtu kohtulahendite kvaliteedi ja menetlusosaliste ootuse, et asi lahendatakse mõistliku aja jooksul, siis on see ju vastuolus väitega meie kohtusüsteemi tõhususest ja menetluse kiirusest.
Ringkonnakohtu esimeeste otsustusest selgus muu hulgas kolm tõsiasja.
Esmalt see, et ükski maakohus ega maakohtunik Eestis ei tegutse alakoormusega.
Teiseks on Harju maakohtus vanade tsiviilasjade arv teistest kohtutest kuus-seitse korda suurem, küündides 1164 asjani (kohtuniku kohta).
Ning lõpuks see, et tegemist on pikaajalise trendiga vanade tsiviilasjade arvu suurenemise suunas (ehk selliseid ümberjagamisi tuleb ilmselt ka edaspidi ehk asjade jagamine ei piirdu üheksa kuuga).
Tundub, et tegemist on kahe uudise vastuoluga: esimene uudis kiidab Eesti kohtusüsteemi efektiivsust ja teine räägib Harju maakohtu kohtunike ülekoormusest, mis ohustab kvaliteetset kohtuvaidluse lahendamist mõistliku aja jooksul.
Kohtunik ei saa teha oma tööd konveiermeetodil − ei ole võimalik, et kohtunik võtab endale stahhaanovliku kohustuse teha päevas viis lõpplahendit. See tähendab, et aastas oleva ligikaudu 220 tööpäeva jooksul peaks tulema 1100 lõpplahendit.
Tegelikus elus võib mõne lahendi kirjutamine võtta nädalaid. Kohtunikul on aga kohustus õigusemõistmise kõrvalt ka enda teadmisi pidevalt täiendada: käia koolitustel, tutvuda kõrgemate kohtute lahenditega, sealhulgas ka Euroopa kohtu omadega.
Peale selle tuleb meil teha päevas jooksvalt ka kümneid korraldavaid lahendeid. Õigusemõistmine ei piirdu ainult lahendite kirjutamisega, mõni menetlus võib erisugustel põhjustel kesta aastaid. Selle käigus peetakse mitmeid kohtuistungeid, kus uuritakse tõendeid, kuulatakse ära tunnistajaid, tehakse paikvaatlusi, määratakse ekspertiise jne.
Justiitsministeeriumi uuringu järgi on kohtunike normaalne koormus 1600 töötundi aastas, mis peaks tagama võimaluse ka põhitöö kõrvalt enda teadmisi täiendada. Arvuliselt lahendab tsiviilasju lahendav kohtunik aastas keskmiselt ca 394 tsiviilasja. Harju maakohtu keskmine on ca 418 tsiviilasja kohtuniku kohta ehk 1910 töötundi.
Kui meil on teada kohtuniku maksimaalne koormus (390 kohtuasja või 1600 tundi aastas), mis tagab kvaliteetse õigusemõistmise mõistliku aja jooksul, siis peaks olema lihtne arvestada, kui palju meil kohtunikke juurde vaja on.
Tuleb välja kuulutada konkurss puudu olevate kohtunikukohtade täitmiseks ja Harju maakohtus oleks taas tagatud kohtunike normaalne töökoormus. Harju maakohtu esimees leiab, et Harju maakohtusse oleks vaja juurde veel kaheksa kohtunikku. Justiitsministeerium sellist võimalust kohtunike kohti juurde luua lähiaastatel ei näe.
Miks? Miks ministeerium riskib sellega, et ülekoormuse tõttu võivad ohtu sattuda kohtulahendite kvaliteet ja mõistlik menetlusaja pikkus? Ministeerium ei saa tugineda sellele, et teised kohtud on alakoormatud − ringkonnakohtute esimeeste otsustusest selgus ju, et "ükski maakohus ega maakohtunik Eestis ei tegutse alakoormusega".
Seega ei näe ma põhjust rõõmustada uudise üle Eesti kohtusüsteemi tõhususe kohta, kui ma tean, et see tõhusus (rahalise külje pealt − kohtuvaidlused lahendatakse suhteliselt lühikese menetlusaja jooksul ja suhteliselt väikeste kuludega) on saavutatud kohtunike (eelkõige Harju maakohtu) ülekoormatuse arvelt. Ülekoormatus mõjutab aga kahtlemata otseselt kohtulahendite kvaliteeti ja menetluse pikkust.
Miks ma sellest kirjutan? Suur osa inimesi kohtutega kokku ei puutu ja teemagi jätab ilmselt paljud lugejad külmaks. Tegelikkuses tähendab see ilmselt aga seda, et lähitulevikus suureneb Harju maakohtu arvelt Viru maakohtu koormus. See võib kaasa tuua ka kohtuasjade menetluse pikenemise.
Harju maakohtu asjade jagamisel Viru maakohtule ei arvestatud seda, et meie menetlused võtavad rohkem aega juba kas või seetõttu, et suur osa kohtuistungeid toimub tõlgi osavõtul. Ida-Virumaal on suur probleem kvaliteetse õigusabi kättesaadavus. Eesti advokatuuril on 1112 liiget (advokaati), neist töötab Lääne- ja Ida-Virumaal kokku ainult 29 advokaati, kellest suurem osa tegeleb valdavalt klientide esindamisega kriminaalasjades.
Kvaliteetse õigusabi halva kättesaadavuse tõttu peavad siinsed kohtunikud eelmenetluses vaeva nägema rohkem kui teiste maakohtute kohtunikud. Vaatamata sellele, et isikut esindab kohtus "juristist" esindaja, on tihti juhtumeid, kus esindaja halva keeleoskuse või madala kvalifikatsiooni tõttu tuleb kohtunikul eelmenetluses rohkelt aega kulutada selleks, et aru saada, mida kohtusse pöördunud isik kohtult soovib.
Seega võiks üks töötund Eesti kohtutes olla võrdne 1,3 töötunniga Viru maakohtus. Oleme aastate jooksul justiitsministeeriumile välja pakkunud erisuguseid võimalusi olukorra lahendamiseks, aga kahjuks leiti lahenduseks viis, mis on kirjas artiklis "Harju maakohus saab tsiviilasjades abiks teiste maakohtute kohtunikud".