Messurme Pissareva: Jõhvi hooldekeskus on hoiatav näide vallaasutuse politiseerimisest

Messurme Pissareva, ASi Jõhvi Hooldekeskus nõukogu esimees Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Viimasel ajal on Jõhvi hooldekeskus saanud palju tähelepanu. Elanikud ja nende lähedased on mures, sest nemad ja nende lähedased sattusid selles majas erinevatesse videofilmidesse, mida postitas Facebooki Jõhvi volikogu liige Aleksei Naumkin.

Aleksei Naumkinile saadeti märgukiri-hoiatus, et selles majas ilma loata filmimine on keelatud, kuna see rikub hooldatavate isiklikke õigusi, kuid mõne aja pärast ilmus saadik uuesti ja hakkas ilma loata videot filmima ning hooldekeskuse juht pidi kohale kutsuma politsei. Täiesti kahetsusväärne juhtum, kus volikogu liiget peab korrale kutsuma lausa kahel korral.

Siinkohal ka õigustatud küsimus: kuidas kaitsta selle maja elanikke ning kuidas pakkuda neile väärikat ja kvaliteetset hooldust?

Olukord hooldekeskuses oli väga kriitiline, nähtu šokeeris.

Mõni aeg tagasi vahetus hooldekeskuses juhtkond. Nõukogul ei olnud plaanis senise juhi Arthur Sepperniga lepingut lõpetada ja keegi ei keelanud tal ka hooldekodu juubelipidu korraldada. Seda kinnitab ka nõukogu istungi video. Arthur Seppern ise teatas, et volikogu saadikuna ei tunnista ta uut nõukogu ega näe võimalust sellega koostööd teha.

Seejärel volitas nõukogu juhatuse liikme kohusetäitjaks esmalt Teet Enoki ja hiljem Roman Grafi ning mõne aja pärast võttis nõukogu värbamisfirma kaudu tööle uue juhi Rita Leemeti.

Olukord majas oli väga kriitiline, nähtu šokeeris. Majas ei töötanud ventilatsioon ja tulekahjuhäire ei toiminud korralikult. Väljas oli 30 kraadi sooja, aga aknad ei käi lahti ning majas lihtsalt polnud õhku. Elanikud suleti hoonesse, nelja seina vahele, sest majja võeti 18 inimest sügava dementsuse diagnoosiga, mille tõttu maja muutus suletud asutuseks ja ülejäänud elanikele sai samuti osaks nii-öelda vangistus.

Kes võttis neilt õiguse vabalt liikuda ja kuidas see juhtus? Kus olid sotsiaalosakonna juhid ja miks nad seda lubasid? Mis asjaoludel suri õnnetult üks hoolealune? Miks selles majas on olnud nii palju õnnetusi? Samal ajal kui majas puuduvad elementaarsed elamistingimused, ehitati purskkaev, grillimaja, muusikalava, õuealale paigaldati trenažöörid, ilmusid raamatud ja reklaamväljaanded.

2019. aastal tegi terviseamet ettekirjutused tegevuse parandamiseks, et hooldekeskus vastaks seaduse nõuetele. Eelmisel aastal juhtis nõukogu Artur Sepperni tähelepanu olukorra kriitilisusele, kuid volikogus taas võimule saades unustas juht, et seaduse nõudeid tuleb täita.

Eelmisel nädalal selgus terviseameti kontrolli käigus, et juba 2019. aastal tehtud terviseameti ettekirjutused ei ole ikka veel täidetud: hooldekeskuses on 84 elanikku, standardite järgi on aga lubatud 68 inimest ja töötajate arvu järgi mitte rohkem kui 64 inimest.

Selgus, et suuremat osa hooldustöötajaid, kes pidid minema koolitusele, ei saadetud sinna. Vaid kolme hooldaja kõrval olid koolitusel koristajad, köögitöötajad, sekretärid, sotsiaaltöötajad. Keegi neist ei saanud pädevat tunnistust, kuna koolitusfirmal ei olnud sellekohast litsentsi. Aga hooldekeskus maksis sellele ilma konkursita valitud firmale 32 000 eurot. Samal ajal teame, et töötukassa pakub selliseid kursusi tasuta. Tegevusload on dokumentide põhjal vormistatud aga nendele, kes tegelikult vastavatel ametikohtadel ei töötanud.

Kuidas saaksime praegust olukorda parandada? Kolmas korrus on vaja vabastada, sest see ehitati ilma projektide ja dokumentatsioonita. Selle korruse kanalisatsioon ei tööta, tuletõrjesüsteem annab pidevalt valehäiret.

Kuhu aga panna raske dementsusega inimesi olukorras, kus hooldekeskusel puudub luba sellise teenuse osutamiseks? Puuduvad vajalikud töötajad ja sobivad tingimused.

Puudub ka köögi tegevusluba ja täitmata on nõutavad töötingimused. Toitlustustegevusega tekitatud kahju on 180 000 eurot. Kes hüvitab tekitatud kahju hooldekeskusele ja vallale, sest vald eraldas raha erinevateks töödeks, kuid hooldekeskus ei korraldanud neid, samal ajal kui raha on kulutatud?

Kas süüdi on ainult endine juht Artur Seppern või süüdi on ka nõukogu, mis perioodiliselt premeeris teda hea töö eest? Kas Aleksei Naumkin on valmis jagama vastutust toimunu eest, sest kogu selle aja jooksul oli ta seotud hooldekeskusega: ta oli selle asutuse nõukogus, oli vallavanem, abivallavanem sotsiaaltöö alal ja volikogu esimees?

Arthur Seppern märkis oma artiklis, et ei kavatse eakate rahakotti tungida, kuid nädal hiljem tuli advokaadibüroost kiri, kus ta nõuab üle 20 000 euro suurust hüvitist selle eest, et ta kaotas hooldekeskuse juhi ameti. Selle väljaselgitamine, kas ta seda hüvitist väärib, on juristide töö, kuid me näeme, kuidas poliitiline tegevus segab organisatsiooni tõhusat juhtimist.