/nginx/o/2021/09/06/14051101t1h2759.jpg)
Kuigi ilmad võivad õues olla muutunud jahedaks, siis Eesti majanduskliimat midagi sellist ei ähvarda. Kui eelnevatel kuudel on meid kandnud jõuline välisnõudlus, mis on paisutanud tööstus- ja transpordiettevõtete käibeid, siis kohe on sellele järgnemas kodumaine tarbimine.
Teisest pensionisambast lahkumise avalduse esitanud inimeste pangakontodele on laekunud umbes miljard eurot. See on Eesti majanduse mõistes väga suur raha. Kindlasti leidub neid, kes raha uisapäisa kulutama ei tõtta ja seda hoopis ise investeerida soovivad. Ehk oli selle üheks märgiks ka äsjane börsiralli.
Ent täna on panused sellel, et oluliselt suurem hulk neist inimestest proovib ennaktempos kätte saadud raha eest parandada oma hetkelist elujärge, remontides kodu, vahetades autot või viies perekonna väikesele reisile. Kõik see annab lisapanuse eratarbimise kasvu, millel juba ka varem hästi läks.
Kindlasti ei jõua kogu raha päeval üks kaubandusvõrku ja ringlusesse lastud summad jäävad majandusse keerlema veel mõneks ajaks. Seega saab ka 2022. aasta kõigi eelduste kohaselt olema kiire majanduskasvuga: SEB ennustuste kohaselt suureneb SKT siis 4,5%.
Kiire kasvu varjukülg on asjaolu, et majandusse naasevad kriisieelsed probleemid: tööjõunappus, vähemalt osa tööandjate jaoks liialt kiire palgakasv ning napp tootlikkus. Siiani on neid konkurentsivõimet mõjutavaid probleeme aidanud osaliselt siluda Eesti infotehnoloogiasektori võimas kasv.
Viimane ei näita veel õnneks vaibumise märke ja viimase kahe aasta majanduskasvust rohkem kui poole saab kirjutada selle sektori arvele. Teisalt on selge, et majandus ei saa koosneda vaid ITst ja selle töötajaid teenindavast personalist − rohkem edulugusid on vaja ka teistest sektoritest.
Ettevaatlikud panused võiks teha rohevaldkonnale. Kuigi karmistuvad keskkonnanõuded on Eesti jaoks ka suur väljakutse, siis loodetavasti aitab käimasolev maailmavaateline revolutsioon kaasa sellele, et uusi ideid sünniks just rohetehnoloogia valdkonnas. Eesti noored ettevõtjad on olnud üliedukad infotehnoloogiale toetuvate uute ettevõtete käivitamisel. Loodetavasti annavad avarad rahastamisvõimalused keskkonnasäästlikele äriideedele hoogu ka mõnele selle rohevaldkonna ettevõtmisele.
Eelneva ilusa loo taustal on mõistagi ka riske. Alustuseks viskab koroonaviirus meie teele pidevalt uusi takistusi. Ühiskonnaelu avatuna hoidmine on väljakutse ka Eestist oluliselt kõrgema vaktsineerituse määraga riikidele.
Eestis on praeguseks ühe vaktsiinidoosi saanud aga vähem kui 65% täiskasvanutest. Olgu valitsuse soov ühiskond avatuna hoida kui tahes suur, siis võib epideemia levik ja haiglate koormus paratamatult uued piirangud kaasa tuua. Ohuks võib saada ka majanduse ülekuumenemine. Kui pensioniraha satub liialt kontsentreeritud sektoritesse, on selle tagajärjeks ebaterve konkurents väheste ressursside pärast. Meenutuseks minevikust: aastal 2007. töötas Eestis ehitussektoris iga neljas meesterahvas − seda aega me vaevalt igatseme.