See, et elekter on muutunud enneolematult kalliks, ei tohiks tulla Euroopa Liidu viimaste aegade energiapoliitikat arvestades erilise üllatusena.
JUHTKIRI ⟩ Kallis elekter on rohepöörde paratamatu kaasmõju
Saksamaa on otsustanud kinni panna tuumajaamad. Poliitiliste otsustega loodud süsinikukvootide kauplemissüsteemi tõttu on suur osa fossiilseid kütuseid kasutavatest elektrijaamadest turult kõrvale tõrjutud. Hästi on veel siis, kui neid jaamu pole vanarauaks lõigatud, vaid töökorras hoitakse. Nii on tehtud ka Narvas vanemate põlevkivienergiaplokkidega.
Turult on suur osa seniseid elektritootmise võimsusi tõrjutud, aga elektri tarbimine ei ole sugugi vähenenud. Pigem vastupidi. Ka osa rohepöörde viljade, nagu näiteks elektriautode jaoks on vaja senisest rohkem elektrit toota.
See, kas elektrit jätkub või jääb puudu ning kui kalliks see muutub, on nüüd suuresti loto. See sõltub suurel määrel ilmast: kas tuleb sademeterohke aasta, et oleks palju hüdroenergiat, ja kui palju on aastas tuuliseid ja päikeselisi päevi. Neid asju ei suuda aga isegi Euroopa Parlament ega Euroopa Komisjon oma direktiividega parima tahtmisegi korral juhtida.
Üks võitjaid selle mängu juures on Venemaa, kas saab ise end elektridefitsiiti juhtinud Euroopa Liidu riike võtta tugevamini oma gaasikonksu otsa, nii majanduslikult kui ka poliitiliselt.
Maailma kliima pärast muretsemine on põhjendatud ja süsinikuvaba elu poole liikumine õige. Aga see peaks toimuma paralleelselt võrdväärsete alternatiivide loomisega. Seni, kuni pole lahendusi laiaulatuslikuks tuuleenergia salvestamiseks, on ennatlik suruda jõuga kinni seniseid elektritootmise viise. Sellel on tugev sotsiaalmajanduslik mõju nendele piirkondadele, kus on elektritootmine olnud oluliseks majandusharuks, Eestis eelkõige Ida-Virumaa. Aga elektri kallinemise tõttu annab see tunda kõigile ja toob kaasa ka muude kaupade ja teenuste kallinemise.
Praegusel juhul on kallis elekter rohepöörde paratamatu kõrvalmõju. Kui vanu tootmisvõimsusi jääb vähemaks ja nad on täiendavalt kvoodihinnaga maksustatud ja turul tekib defitsiit, siis on hinnatõus paratamatu. Seda ei maksa kinni keegi peale tarbija.