Mihkel Nestor: säästkem energiat taastuvenergia jaoks

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide pärast kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama.

Kuigi Nord Stream II valmimine võib CO2 heitmelubade hinda lühikeseks ajaks allapoole tuua, on pikemas vaates olukord pigem vastupidine. Suurem kivisöe kasutamine eesootaval talvel tähendab ka seda, et süsiniku õhkupaiskamise hind suureneb edaspidi veelgi.

Nimelt on süsinikuemissioon aastani 2030 piiratud kindla kogusega ja praegune suur süsinikuheide tähendab, et seda enam tuleb selle arvelt kokku hoida tulevikus. Euroopa uus rohepöördekava on võtnud varasemast veelgi ambitsioonikama eesmärgi kahandada võrreldes 1990. aastaga CO2 heitmeid 2030. aastaks 55% võrra.

Taastuvenergia osakaal tootmises peab samaks aastaks jõudma 40% tasemele. Võrdluseks jäi Euroopa CO2 emissiooni tase mullusel koroona-aastal 1990. aastale alla 32% võrra, kuid majanduse tõusulaine tõttu praegu ei saa see näitaja tänavu kaugeltki nii ilus olema.

Muidugi on rohepöörde protsessil ka võitjad. Juba praegu tehakse suuri investeeringuid nii taastuvenergia vallas kui tööstuse CO2 jalajälje vähendamiseks. Kui siiani on see olnud mõõdukalt kasumlik tegevus, siis 60eurose kvoodihinna juures on tasuvusarvutused juba märgatavalt paranenud ja kui CO2 kvoot jõuaks 100 euro juurde, võiks rohe­investeeringutest saada tõeline kullakaevandus. SEB grupi analüütikute hinnangul tuleb Euroopa kliimaeesmärgi täitmiseks ainuüksi energiatootmisse investeerida igal aastal suurusjärgus 200 miljardit eurot. Paljudele on see oht, ent paljudele ka võimalus.

Samamoodi tuleks mõelda ka Eestis. Kuigi valimiste eel kasutavad poliitikud iga võimalust ronida püünele võitlema, tegelikke valikuid Eestil ei ole. Kliimasoojenemine on fakt, nagu ka Euroopa avatud kvoodisüsteem ja energiaturg.

Virisemise asemel tuleb astuda kiireid samme taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamiseks. Eesti suur luksus on see, et võrreldes nii mõnegi teise riigiga, ei sõltu me energiaintensiivsest tööstusest ülemäära. Samuti on siin väga head looduslikud tingimused näiteks tuuleenergia tootmiseks.

Praegu ei ole kahjuks enam aega lõpututeks aruteludeks ja keskkonnamõju hindamisteks − aeg on investeerida. Tehnoloogiasektoris on eestlastel õnnestunud olla tõeliselt edukad. Ehk aitab praegune aeg sündida ka sama edukatel roheettevõtetel.