JUHTKIRI ⟩ Toitlustuskohad haamri ja alasi vahel

Vaktsineerimispass. Foto: vaktsineeri.ee

Kui koroonaviirus meile eelmise aasta kevadel täie raskusega peale vajus, läks elu korraga lukku − valitsus sulges nii teenindusasutused, koolid kui ka muud avalikud kohad peale toidupoodide ja apteekide.

Suvel läks elu vabamaks, kuid eelmine sügis oli eriti Ida-Virumaa jaoks raske, sest siinsed koroonanäitajad läksid kiiresti üles. Hilissügisel pandi meie maakond ja siis ka Harjumaa uuesti lukku. Loomulikult oli see lisaks haridusele uus suur löök ka meie turismi- ja teenindussektorile.

Nüüd oleme hakanud koroonatingimustega juba mõnevõrra harjuma, nagu ka sellega, et valitsus aeg-ajalt uusi piiranguid kohaldab või vanu maha võtab. Aga tugeva surve all on endiselt toitlustusettevõtted, mille omanikud ei saa aru neile riigi poolt seatud kohustuste ja piirangute põhjendatusest. Tõepoolest, kuidas on restoranid, baarid ja kohvikud suuremad riskikohad kui koolid, kus riik pole praktiliselt mingeid piiranguid seadnud? Ei ole piiranguid ka mujal teenindussfääris.

Eile avaldatud riigikontrolli analüüsis viidatakse õiguskantsleri varasemale seisukohale, et piirangute puudumist ei ole vaja põhjendada, küll aga tuleb selgelt põhjendada piirangute kehtestamist, et oleks võimalik hinnata seda, kas üks või teine piirang on põhjalikult kaalutud, miks on valitud just selline, aga mitte teistsugune tee ühe või teise eesmärgi saavutamiseks. "Kogu kriisi vältel on olnud probleeme ka nende põhjendustega," leidis riigikontrolör Janar Holm.

Söögikohad on justkui haamri ja alasi vahel: ühelt poolt survestab riik koroonapassi küsimise nõudega, teisalt on piirangute tõttu juba palju kundesid kaotanud söögikohtade töötajad sunnitud taluma ka vihaste kundede sõimu ja ähvardusi. Sõimajaid ei huvita, et need reeglid pole ettevõtjate, vaid valitsuse kehtestatud. Ja eks ettevõtjail ole ka raske midagi selgitada, kui nad isegi nende reeglite põhjendatusest aru ei saa.