Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Anton Pratkunas: kuidas Ida-Virumaal ettevõtlikkust kasvatada?

Anton Pratkunas, Ida-Viru ettevõtluskeskuse Narva esinduse ettevõtluskonsultant FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Ida-Virumaal on piirkondlikuks arenguks vaja suure algatusvõimega, edumeelseid ja õnnelikke inimesi. Just sellise ellusuhtumisega inimesed aitavad elu meie maakonnas edasi viia. Tänu neile on siin töökohad, nad hoiavad käigus olulisi teenuseid ja on loonud meile kõigile võimalused lõõgastumiseks ning vaba aja veetmiseks.

Ilma ettevõtluseta ei ole piirkondlik areng võimalik. Konkurentsivõimelised ettevõtted on eelduseks, et meie noored helged pead pärast laias ilmas ringi vaatamist ja kogemuste omandamist siia tagasi tuleksid. Selleks on meil vaja väljakutseid pakkuvaid karjäärivõimalusi, pidevalt arenevaid tooteid-teenuseid ning kokkuhoidvat kogukonda.

Ida-Virumaal on loodud väga head tingimused selleks, et siinsetel inimestel oleks võimalik oma ideid edukalt ellu viia. Nii kohalikud omavalitsused kui ka riik toetavad ettevõtluse arendamist. Meie maakonda on suunatud palju investeeringuid, et aidata luua töökohti, edendada väärtustloovaid projekte ja muuta siinseid võimalusi mitmekesisemaks.

Minu tütred on alates üheksandast eluaastast üritustel ja rannas müünud koos emaga valmistatud kooke ja karastavaid jooke.

Meil jagub küllaga koolitusi, seminare ning mentorprogramme ettevõtlusteadmiste täiendamiseks, oskuste arendamiseks ja ka julgustuseks esimeste sammude tegemisel. Paljud neist täiesti tasuta.

Eeldused oma unistuste teoks tegemiseks on siin väga head. Keskkond toetab edukaks ettevõtjaks saamist igati. Õnnestumisel saab määravaks teguriks inimese enda tahe ja sisemine motivatsioon. Ettevõtlikku vaimu ja pealehakkamisjulgust on aga võimalik arendada.

Inimese teotahe ja motivatsioon sõltuvad suuresti tema meelelaadist. Elus saavad hästi hakkama positiivse ellusuhtumisega inimesed, kes seatud eesmärkide saavutamise nimel vaeva näevad, keerukates olukordades lahendusi otsivad ja oma unistused ellu viivad. Kui ettevõtliku inimese teele satub mõni takistus, ei jää ta nukralt ootama, kuni olud taas paremaks muutuvad. Ta otsib ise aktiivselt võimalusi, et väljakutse enda kasuks pöörata.

Ettevõtlikkus on seega seotud eeskätt positiivse ellusuhtumise, paindliku lähenemise ja hea kohanemisvõimega. Nende omaduste olulisust ootamatutes olukordades püsimajäämiseks on meile ilmekalt tõestanud viimase kahe aasta katsumused. Koroonakriisi edukaks seljatamiseks tuli paljudel ettevõtjatel ka meie maakonnas leida lahendused töö jätkamiseks või ümberkorraldamiseks. Need, kes esimese ehmatuse järel enam-vähem üleöö ümber orienteeruda suutsid, said selle väljakutsega paremini hakkama.

Ettevõtlikkuse edendamisel peab alustama noortest. Selleks, et järgmine põlvkond oleks praegusest ettevõtlikum, tuleb noori nende algatustes julgustada ja toetada. Noortel on vaja usalduslikku ja turvalist keskkonda, kus katsetada, kogeda ja seeläbi õppida. Ettevõtlikkuse ja algatusvõime kasvatamiseks tuleks selliseid võimalusi pakkuda lastele juba päris pisikesest peale.

Noore inimese ettevõtlusaktiivsuse kujundamisel mängib väga tähtsat rolli tema perekond. Ent uudishimu ärgitamisega ning tubli pealehakkamise eest tunnustamisega saab noort toetada lisaks kodule ka koolis. Sisemise motivatsiooni kujundamiseks on ettevõtliku põlvkonna kasvatamisel oluline vanemate, kaaslaste ja ka õpetajate tugi.

Haridussüsteemi uuendamisel peab silmas pidama, et lapsed hakkaksid ettevõtlusega seotud teemadega tegelema juba algklassides. Minu tütred on alates üheksandast eluaastast üritustel ja rannas müünud koos emaga valmistatud kooke ja karastavaid jooke. Tänu praktilisele kogemusele õpivad nad juba varakult ettevõtluse alustalasid: õpivad ise raha teenima, analüüsivad oma sihtgruppi, arutlevad asukoha ja hooaja olulisuse üle.

Kogemusele ja praktikale toetuv ettevõtlusõpe koolis peaks olema piirkondliku ettevõtluse arendamisel võtmeelement. Koolidesse on vaja ettevõtluskursusi, teemakohaseid valikaineid, külalisloenguid ettevõtjatelt. Huvi ärgitamiseks tuleb kutsuda ettevõtjaid kooli rääkima ning viia õpilasi ümberkaudsetesse ettevõtetesse nende tööprotsessidega tutvuma. Ettevõtlushuvilistele õpilastele saab pakkuda ettevõtlusüritusi, mentorlust, korraldada mitteformaalseid kohtumisi vilistlastest ettevõtjatega. Sel moel aitame kaasa laste kiiremale iseseisvumisele ja lahenduskeskse mõtteviisi kujunemisele.

Noored ei ole aga sugugi ainsad, kes vajavad uute asjadega alustamisel julgustust. Ka täiskasvanul on tihtipeale vaja lisatõuget oma ideede elluviimiseks. Alustavat ettevõtjat toetavad tema teekonnal suhted kogenud ametikaaslastega. Sama piirkonna ettevõtjad saavad pakkuda innustust, jagada soovitusi või anda nõu mentorluse raames.

Inspiratsiooni saab ammutada ka teiste ettevõtjate edulugudest, mille eeskujul on esimest sammu lihtsam teha. Nähes teiste õnnestumisi, kinnistub usk sellesse, et ka mina võin selle kõigega hakkama saada.

Kui oled oma igapäevarutiini kinni jäänud, siis saad ainult ise ennast sealt välja aidata. Oluline on võtta hetk järelemõtlemiseks ja vastata ausalt küsimusele, kas sa tõepoolest teed iga päev seda, mis sind huvitab ja innustab.

Tagasi üles
Back