LEA RAND ⟩ Pärast kaklust rusikatega ei vehita

Lea Rand, Toila vallaraamatukogu direktor, valimisliit Ühtne Vald Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Jah, tõesti, just nii ütleb eesti vanasõna. Paraku, kui lugeda 19. oktoobril ilmunud Tiit Salvani arvamuslugu, siis tundub, et võitlus käib edasi.

Olen pea kakskümmend seitse aastat töötanud Toila valla allasutuses, üle elanud mitu volikogu ja vallavalitsust, kõrvalt näinud mitmeid valimisperioode ning pean ütlema, et nii inetut ja madalat valimisvõitlust pole ma varem näinud.

Tiit Salvan toob välja kandideeriva valimisliidu aktiivse tegevuse sotsiaalmeedias. Me elame 21. sajandil ja sotsiaalmeedia on suur osa meie igapäevasest elust ning see, et enne valimisi seal endale reklaami tehakse, on täiesti tavaline. Sama tegid ju ka valimisliidu Terve Meie Kogukond liikmed.

Aga kui meie valimisliidu inimesed jagasid seal lisaks fotodele ka oma mõtteid ja eesmärke, siis vastaspoole põhienergia kulus sellele, et levitada valeinfot, tekitada intriigi, demagoogitseda. Loomulikult pidime me sellele ka vastama ja tegelikku olukorda selgitama.

Tundub, et Tiit Salvani mälu on valikuline.

Pidevalt toodi enne valimisi ja tuuakse nüüdki välja vähene suhtlemine inimestega. Jah, tõesti, meie valimisliidu inimestel ei ole aega hommikust õhtuni kusagil kaupluse ees inimestega suhelda ja nänni jagada. Selle asemel tehakse oma igapäevast tööd ning selle käigus suheldakse ka inimestega, kuulatakse nende arvamusi, rõõme ja muresid.

Kui rääkida "loosunglike sõnumite laviinist" ja sellest, et "suurim tähelepanu võinuks siiski kuuluda konkreetsetele ideedele või probleemilahendustele", nagu arvamusloos välja toodi, siis tahaks tulla valimisliidu Terve Meie Kogukond lubaduste juurde. Mida me seal näeme?

Just täpselt neidsamu loosunglikke sõnumeid, kusjuures kolmekümne viiest "lubadusest" on neliteist juba tehtud või on protsess käimas. Olgu see siis vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamine, nõuetele vastav ja tõhus jäätmete liigiti kogumine, lastevanematele koolituste korraldamine, nüüdisaegse õpikeskkonna rajamine, lasteaia lisarühmade avamine, koostöö päästeametiga, MTÜde toetamine, valla teede ja hoonete korda tegemine jne.

Pikaaegse omavalitsuse staažiga inimesena peaks Tiit Salvan olema kursis ka sellega, et valla dokumendiregister on juba aastaid elanikele nähtav ja volikogu istungid on üldjuhul alati olnud avatud.

Samuti näeme sealt programmist lubadusi, mis tegelikult ei sõltu ei volikogu ega ka vallavalitsuse tegemistest või tegemata jätmistest. Näiteks on väga keeruline tagada õppetööd toetavate tugisüsteemide olemasolu, sest selle valdkonna spetsialiste on meie piirkonnas väga raske leida.

Tiit Salvan peaks selle teemaga hästi kursis olema, sest see on läbi käinud ka hariduskomisjonist, mille liige ta oli. Või perearsti vastuvõtuks Vokas tingimuste loomine. Tingimused on valla poolt loodud, kuid perearsti konkursi korraldab siiski terviseamet.

Täiesti arusaamatuks jääb lubadus "taasavame Toila sadama ja ranna-ala elanikele". Kas see on siis praegu suletud? Sama lubadus jätkub: "Vabastame valla eelarve sadama majanduskuludest." Kas müüme sadama maha ja homme on meil erasadam, mis siis võib tõesti lukku minna?

Mis puudutab Toila − Voka kergliiklusteed, siis paneb taas imestama, kui lühike on inimese mälu. Nii kaua, kui mina olen valla tegemistega seotud olnud, on see teemaks olnud. Siinkohal tahaks küll küsida, miks seda siis näiteks Tiit Salvani kümneaastase "valitsemisaja" jooksul ära ei tehtud. Põhjus on sama, miks on jäänud toppama Toila − Kõrve silla vahelise kergliiklustee ehitus. Kõik räägivad kergliiklustee vajalikkusest, aga niipea kui see kellegi isiklikku maad kuidagi puudutab, läheb asi keeruliseks.

Oma artiklis toob Tiit Salvan välja ka Kohtla-Nõmme lastekodu sulgemise teema. Jah, saavutuseks on seda tõesti palju pidada. Pigem oli see üks asjadest, mis eelmise nelja aasta jooksul tehtud sai.

Lastekodu sulgemise otsus ei tulnud kergelt ega üleöö. Sellele eelnesid olukorra analüüs ja arvestused, mille tulemus oli see, et Toila vallal ei ole majanduslikult otstarbekas lastekodu üleval pidada. Lastekodu sulgemise hetkel ei olnud seal ühtegi Toila valla last ja teistest omavalitsustest laekuv raha ei katnud lastekodu ülalpidamiskulusid.

Eesti vanasõna ütleb ka, et kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja. Riskin siinkohal oma silmaga, aga tahaks siiski küsida: miks on Kohtla-Nõmme lastekodu sulgemine halvem otsus kui Voka lastekodu sulgemine, mis sai teoks Tiit Salvani valitsemisajal?

Riskin ka teise silmaga ja julgen veel natuke ajaloos sobrada. Kui praegu tundub, et kõik otsused, mis viimase nelja aasta jooksul tehtud, on pahasti ja valesti, siis tahaks küsida, kas kõik viidatud kümneaastase valitsemisperioodi jooksul tehtu on ikka hea ja õige. Näiteks Toila hooldekodu sulgemine, eralasteaia omanikuga vallale mitte ainult ebasoodsa, vaid lausa kahjuliku lepingu sõlmimine, mille "vilju" valla rahakott veel mitu aastat peab taluma, või direktorimaja erastamine.

Tundub, et mälu on valikuline.

Ühel teemal tahaks veel peatuda. Enne valimisi heideti meie valimisliidule pidevalt ette, et seal on palju valla allasutuste töötajaid ning et omavalitsuse palgal olev saadik pole oma otsuste tegemisel vaba.

Ja mitte kordagi pole minu töö või raamatukogu käekäik sõltunud sellest, kui hästi ma "valitsejatega" läbi saan või kellega ma n-ö ühes paadis olen. Ilmselt on mul vedanud, sest tõesti, erinevalt mõnest teisest omavalitsusest ei ole Toila vallas asutuste juhtide kohad olnud poliitilised ametikohad.

Eelkõige kandideerisime me sellepärast, et soovime panustada oma aega, oskusi, teadmisi ja energiat oma valdkonna ning kogu valla arengusse.

Toila valla uues volikogus ei ole ühtegi allasutuse juhti. Õnneks on seal piisavalt staažikaid ja kogemustega inimesi ning nende kõrval asuvad volikogus tööle ka asjalikud, uute mõtetega teotahtelised noored meie valimisliidust. Paraku hakkab meie volikogus asju otsustama ja valla elu juhtima ka kaks kriminaalse taustaga inimest. Aga rahvas on oma valiku teinud.