JUHTKIRI ⟩ Kelmide pidu Ida-Virumaal

Inimesed on hämmastavalt kergeusklikud. Foto on illustratiivne. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Viimasel ajal ei möödu päevagi, kui politsei ööpäeva sündmuste ülevaates ei figureeriks mõni järjekordne juhtum, kus end pangatöötajana tutvustav kelm on tõmmanud inimestel nahka üle kõrvade, pettes välja küllalt kopsakaid rahasummasid.

Seda jälgides paneb imestama, kui lihtsalt inimesed on valmis võõrastele usaldama oma rahaasju. See näitab muidugi ka inimeste usaldust pankade vastu, sest tõepoolest, tänapäeval saab paljud pangaga seotud toimingud telefoni teel korda ajada, ilma et peaks kontorisse kohale minema. Ja polegi ju neid kontoreid enam teab kui palju alles jäänud.

Elu näitab, et enamasti on petturid pärit Eestist väljastpoolt, sagedamini endistest nõukogude vabariikidest, nagu Ukraina. Ida-Virumaa piirkond on eriti ohustatud, sest kelmid eesti keelt ei räägi, mistõttu satuvad löögi alla eelkõige venekeelsed inimesed.

Muidugi, see pole praegu esimene kord, kus petturid meie inimesi pommitavad. Mäletame ju aastate tagant juhtumeid, kus Leedust tulid petturjõugud suisa kohale ning terroriseerisid peamiselt eakaid inimesi kõnedega selle kohta, et keegi nende lähedastest on põhjustanud avarii ja selleks, et ta uurimisest päästa, tuleks maksta. Ja inimesed maksid. Kuni ametivõimud kelmidest leedukad lõpuks kätte said ja vangi panid.

Praegune olukord on märksa keerulisem, sest petukõned tulevad väljastpoolt Eestit ning kui inimesed on oma pangaandmed edastanud ja kelmid konto tühjendanud, on seda raha peaaegu võimatu tagasi saada. Nagu on ka ülikeeruline nende petiste tabamine. Näeme, et praeguse laine ohvrid ei ole aga mitte ainult eakamad inimesed, vaid ka üsna noored, kes jäävad ilma suurtest summadest.

Jah, praegusel koroonakriisi ajal võib tunduda, et kogu riigi kommunikatsioon peab olema suunatud sellele teemale, kuid vaadates, kuidas inimesed päevast päeva oma rahast kelmide tõttu ilma jäävad, oleks siingi viimane aeg riigil midagi ette võtta.