/nginx/o/2021/11/11/14193882t1hd28e.jpg)
Valitsus on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestanud taas hulga piiranguid. Need on põhjendatud. Aga kui eelmiste lainete ajal kaasnesid piirangutega ka hüvitised nendele ettevõtetele, kelle tegevus seetõttu kõige rohkem kannatas, siis praegu seda ei ole.
On arusaadav, et ettevõtete laustoetamine kõigi maksumaksjate arvelt ei saa pikalt kesta. Kuid tuge vajavad eelkõige need, kes tõepoolest kõige enam kannatavad ja kelle võimalik krahh seaks ohtu ka hulga töökohti.
Kõige suurema löögi all on eelkõige teenindusettevõtted ja ürituste korraldajad. Eriti tugevasti siin Ida-Virumaal, kus üldine vaktsineerituse tase on tunduvalt madalam kui ülejäänud Eestis. Nõudmine, et teenindada tohib vaid vaktsiinipassiga inimesi, jätab siinsed ettevõtted ilma arvestatavast osast klientidest. Inimesed, kes pole end vaktsineerinud, seavad ohtu oma ja ümbritsevate inimeste tervise, aga tekitavad kahju ka kohalikele ettevõtetele.
Kohalike teenindusettevõtete käibed polnud varemgi üleliia suured, varasemad varud on ammu ära kulunud. Lisaks paneb põntsu järsult kallinenud elekter. Aga ka koroonapiirangute täitmise vastutuse ja sellega kaasnevad lisakulud on ettevõtjate õlul.
Sellises olukorras häid valikuid ei ole. Et mitte käivet kaotada, pigistab osa ettevõtteid pool silma kinni vaktsiinipassi nõudmisel. Samas suurendab see nakatumise ohtu. Teine võimalus on uksed kinni panna ja töötajad lahti lasta. Tööpuuduse langus Ida-Virumaal on nüüdseks pidurdunud, siiski on tööpuudus maakonnas praegu 10,5 protsenti, mis on endiselt suurim kogu Eestis.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)