Põlevkivijaamu on vara maha kanda

Eesti elektrijaam. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Esmaspäeval purunesid taas elektri hinna rekordid.

Olukorras, kus Euroopa on asunud rohepöörde õhinas varem olemas olnud tootmisvõimsusi kinni panema, enne kui uued elektritootmised valmis, on selline hinnatõus paratamatu. Hinna kerkimist enneolematutesse kõrgustesse toetab fossiilset kütust kasutavate elektrijaamade üha kõvem maksustamine. Lõppkokkuvõttes ei maksa seda poliitikat kinni Euroopa Komisjoni volinikud ega europarlamendi saadikud, vaid kõik elektritarbijad.

Eesti riik on seadnud omanikuna Eesti Energiale kohustuse tagada kuni aastani 2023 juhitavat tootmisvõimekust kuni 1000 megavati ulatuses, mis on Eesti keskmine elektritarbimise maht. See tähendab, et põlevkivi kütusena kasutavad Narva jaamade plokid peavad veel pisut rohkem kui aasta töökorras olema.

Praegu tuleks seda tähtaega kindlasti pikendada. Ilma Narva jaamadeta oleks turul elektri pakkujaid veelgi vähem ja hind seega kõrgem. Välistada ei saa ka olukorda, kus mingil ajal kõigile lihtsalt ei jätku elektrit vajalikus koguses. Eesti pole selles mõttes erand: kivisöejaamad huugavad praegu nii rohemeelsel Saksamaal kui ka Põhjamaades.

Fossiilsete kütuste kasutamist elektri tootmisel on loomulikult mõistlik aja jooksul vähendada. Aga seda tuleb teha samas taktis uute loodust säästvamate tootmisvõimsuste lisandumisega. Need ei sünni üleöö. Ammugi ei tule ruttu juurde juhitavaid võimsusi. Samal ajal elektritarbimine lähitulevikus muudkui kasvab.

Seepärast olekski rumalus kiirustada põlevkivijaamade mahakandmisega.