JUHTKIRI ⟩ Kas Jõhvi vajab riiklikku üürimaja?

Millal tulevase riigi kortermaja üürnikele võtmeid jagama hakatakse on esialgu ebaselge. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Ühelt poolt on tore, et maksumaksjate raha eest võib Jõhvi kesklinna kerkida nüüdisaegne korterelamu, kus hakkavad elamispinda üürima siin kandis riigiasutustes töötavad mujalt pärit inimesed.

Sellega kaasneb eeldus, et osa niinimetatud viiepäevaeestlasi ehk siis inimesi, kes käivad Ida-Virumaal kas siis parema palga või missiooni tõttu tööl, seoksid end selle piirkonnaga senisest tugevamini − koliksid ka oma pered siia. Jõhvi saaks elanikke juurde ning see oleks üldine võit ka kohalikule kaubandusele ja teenindusele.

Teisest küljest jääb aga ebaselgeks, miks peab sellist üürimaja ehitama avaliku raha eest. Kui paljud ametkonnad ja riigiasutused väidavad juba aastaid, et Jõhvis oleks suur nõudlus heal tasemel uue elamispinna järele, miks siis need arendajad, kes panevad Tartus, Pärnus ja teistes suuremates maakonnakeskustes üksteise võidu uusi korterelamuid püsti, seda Jõhvis ei tee? Miks pangad ei too neile sellel kandikul soodsaid laenupakkumisi? Või ei ole nõudlus siiski selleks piisavalt suur?

Kui needsamad ametkonnad kinnitaksid, et vajavad Jõhvis kes 10, kes 20, kes 30 ametikorterit, ning annaksid pikaajalise garantii, oleksid need korterelamud juba ammu püsti. Kui riik hakkab ise ehitama, siis moonutab ta niigi nõrka kinnisvaraturgu veelgi.

Eelkõige peaks aga riik kandma hoolt tingimuste loomise eest, et kinnisvarahinnad ei erineks maakonnakeskuste vahel kümme ja rohkemgi korda. Küll siis ka need elamud kerkima hakkavad.